Milline on vastutustundlik tööandja?
See peatükk on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi kaasprofessor Karin Reinholdi abiga.
Ettevõtte sotsiaalne vastutus algab organisatsiooni seest, selle töötajatest. Ükski ettevõte ei toimi inimesteta. Organisatsiooni tugevus seisneb töötajate teadmistes, oskustes ja kontaktivõrgustikus, aga ka heaolus, motivatsioonis, väärtustes ja teistes tegurites, mis mõjutavad otseselt ettevõtte arengut, konkurentsivõimet ja kasvu.
Töötajate hoidmiseks ja leidmiseks ei piisa enam ammu ainult seaduses nõutud miinimumkohustuste täitmisest. Tihedas konkurentsis paistavad silma ettevõtted, kes väärtustavad oma töötajate tervist ja heaolu. Atraktiivne tööandja bränd on oluline nii olemasolevate töötajate hoidmisel kui ka uute inimeste värbamisel.
Tööjõud ei ole lihtsalt kulu, mida tuleb hallata. Töötajad on väärtuslik ressurss, kelle eest heaolusse tasub investeerida. Äriedu tagamiseks on vaja inimesi, kes on motiveeritud, õnnelikud ja tahavad iga päev tööle tulla.
Vaata videot: Kes on vastutustundlik tööandja? Kuidas on muutunud töötajate ootused tööandjale? Milline on õiglane koolitusprogramm? Mida tähendab hea töökeskkond?
Hea töökeskkond panustab nii füüsilistesse kui kui vaimsetesse tinimustesse. Maailma Terviseorganisatsiooni tervisliku töökoha mudel toob välja kaks poolt: füüsilised tingimused ja vaimsed tingimused.
Füüsilised tingimused: nt hea sisekliima, õhuvahetus, valgustus, vähene müratase.
Vaimsed tingimused: on palju erinevaid psühhosotisaalseid riske, mida tööandja peab olema võimeline kaardistama. Psühhosotsiaalseid riske on kahte tüüpi: 1) töö sisust tulenevad, 2) töösuhetest tulenevad riskid (nt meeskonnas pinged).
Füüsiline ja vaimne tervis tervikuna mõjutavad töötajate üldist käekäiku ja töötahet – ning selle mõjul ka ettevõtte innovatsioonivõimekust ja tulemuslikkust. Tööandja huvi või isegi kohustus on sellesse mitmekülgselt panustada. Nt ergonoomiline töökoht nii kontoris kui kodus, liikumise ja tervisespordi toetamine, töö- ja pereelu tasakaalu võimaldamine, psühholoogi teenuse kompenseerimine või tervisekindlustus jms.
Töötajate vaimne tervis
Psühhosotsiaalsed riskid ja tööga seotud stress on tööohutuse ja töötervishoiu vaatest ühed keeruliseimad küsimused. Lisaks sellele, et tööstressil on negatiivne mõju töötajale endale, näitavad uuringud, et see mõjutab märkimisväärselt ka ettevõtete ja riikide majandustulemusi.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti hinnangul puudutab tööstress pea poolt Euroopa töötajaskonda, olles umbes pooltel juhtudel põhjuseks, miks inimesed töölt puuduvad. Nagu paljusid teisi vaimse tervise probleeme, stigmatiseeritakse ja pisendatakse tihti ka stressi. Kui aga käsitleda psühhosotsiaalseid riske ja stressi pigem organisatsioonilise kui individuaalse probleemina, võivad need olla sama hästi hallatavad kui muud tööohutuse ja töötervishoiu riskid.
Klõpsatavad slaidid: psühhosotsiaalsed riskid ja stress
Tööõnnetused ja kutsehaigused
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega on sätestatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise ning töötajate kaitse üldpõhimõtted: riskide ennetamine, ohutuse ja tervise kaitse, riskide hindamine, ohtude ja õnnetusjuhtumeid põhjustavate tegurite kõrvaldamine, töötajate ja nende esindajate teavitamine, konsulteerimine ning töötajate ja nende esindajate tasakaalustatud osalemine ja koolitamine. Eestis on üle 20 töökeskkonda käsitleva õigusakti.
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks on kohustuslik ettevõttes läbi viia riskihindamine. Alates 2021. aasta märtsist peavad Eestis tegutsevad ettevõtted esitama Tööinspektsioonile oma riskianalüüsid elektrooniliselt. Tööelu Infosüsteemi iseteenindusportaalist leiab tasuta riskianalüüsi tööriista. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale asjakohased ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks.
Töötajate oskused ja pädevused on ettevõtte edukuse valemis võtmetähtsusega. Sestap on oluline investeerida töötajate koolitamisse ja täiendõppesse, aitamaks neil kaasas käia uute suundumuste ja tehnoloogiatega ning kohaneda muutuvate tööoludega.
Lisaks juba teada-tuntud riskidele on oluline pöörata tähelepanu ka uutele ja alles kujunevatele ohtudele ja probleemidele. Uute tehnoloogiate, materjalide ja tööprotsesside kasutuselevõtt, muutused tööjõu ja tööturu struktuuris ning uued töötamise ja töökorralduse vormid kätkevad endas lisaks võimalustele ka riske. Neid tuleb ennetada ja nendega tegeleda, et tagada ohutud ja tervist säästvad töökohad.
Klõpsatavad slaidid: Digipööre tööelus
Väga populaarne teema on distantsilt töötamine. Kaugtöö nõuab senise töökorralduse ja regulatsioonide ümbermõtestamist. Ka kodus töötajatale tuleb tagada ohutu töökeskkond ja sobilikud töövahendid. Samas on tööandjal raske kontrollida töötervishoiud ja -ohutuse nõuete täitmist ning töövahendite nõuetekohast kasutamist distantsilt, sest tal puudub tavapärane kontroll töökeskkonna ja -ruumide üle. Ühtlasi peab tööandja arvestama ka töötaja kodu privaatsusega. Kuhu tõmmata vastutuse piirid nii, et need oleksid õiglased nii tööandja kui ka töötaja jaoks, on parasjagu arutlusel Riigikogus (töötervishoiu ja tööohutuse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu).
Vaata videot: Kuidas uued töötamise viisid on töötaja ja tööandja rolle muutnud?
Täiendav teave ja inspiratsioon:
- Tervist Edendavate Tööandjate võrgustik: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervist-edendavate-tookohtade-tet-vorgustik
- Tööelu veeb: https://tooelu.ee/et
- Eesti Personalijuhtimise Ühing: https://pare.ee/category/blogi/
- Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti väljaanded: https://osha.europa.eu/en/publications?search_api_fulltext=&sort_by=field_publication_date&page=1
