Ettevõtete ootuste täitmiseks ühiskonna ees on muutunud möödapääsmatuks jätkusuutlikkus. Muutuva maailmaga käib kaasas ka see, et ettevõtted peavad hakkama juhtima uusi riske, mille juhtimata jätmine võib mõjutada nende äritegevust ja kahjustada finantsvõimekust. Kestliku arengu ühendamine ärisuuniste ja -strateegiaga loob pikaajalise ja tasakaalustatud kasvu võimalused ning suurendab konkurentsivõimet, pakkudes uusi ärivõimalusi ja aitab paremini riske ja mainet juhtida.
Jätkusuutlikkuse mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt kolme mõõdet – keskkonnategureid (Environment), sotsiaalseid tegureid (Social) ja juhtimisalaseid tegureid (Governance), tuntud ka kui ESG põhimõtteid. Need mõõdikud aitavad ettevõttel mõista oma vastutust keskkonna, töötajate, klientide, äripartnerite, investorite ja üldise ühiskonna ees. Kui huvigrupid mõistavad ettevõtte tegevusvaldkonnast tulevaid riske ühtmoodi, siis on nende alusel tehtavad otsused märgatavalt läbipaistvamad ja ettevõte on teadlikum, millisele valdkonnale tähelepanu pöörata.
Kõik ettevõtted avaldavad millelegi või kellelegi mõju. Tahes tahtmata on ettevõtte tegevusalast sõltuvalt ka ettevõtete olulised mõjukohad erinevad. Sõnapaar „olulised mõjukohad“ jääb meid ettevõtete hindamise juures saatma veel mitmeteks aastateks.
Mõjukohad saavad toimida mõlemat pidi. Ettevõte saab mõjutada keskkonda ja kogukonda, kus ta tegevusala on, kuid keskkond ja kogukond võivad mõjutada ka ettevõtet. Kuid miks on oluline ettevõttel tõeliselt mõista, mis ta mõjukohad on?
See, et ettevõtete mõjukohad on ühtpidi samad, kuid teisalt ka erinevad, on tingitud nii ettevõtete tegevusalade eripärast, asukohast kui ka üldistest väljakujunenud sektorispetsiifilistest praktikatest. Üleüldiselt kaasneb üldistamisega igasugu probleeme ja lahendust, mis sobiks kõigile on keeruline luua. Siiski on tegevusalade hindamisel välja kujunenud üldine arusaam, mis annab võrdlusteks aluse. Vastu neid üldisi aluseid, mis mõjukohad mingis teatud sektoris olulised on saabki ettevõte end turu keskmistega võrdlema hakata.
Esmane tegevus ettevõtete ESG teekonnal saab edukalt olla oma ettevõtte mõjukohtade kaardistamine. Et kaardistatud mõjukohti on kõige läbipaistvam ka huvipoolte huvides teadlikult juhtida, võimaldab ettevõttel põhjendatult keskenduda just sellele, mida ettevõte ka tegelikult mõjutab. Mõjukohtade kaardistamine on ka oluline, et anda nii oma ettevõtte kollektiivile kui ka välistele huvipooltele mõista, et tegutsetakse teadlikel ja võimaluse juures ka teaduslikel alustel.
Kuid nagu mõistame, siis ettevõtted mõjutavad enda ümbritsevat keskkonda erinevalt. Ilma mõjukohtade kaardistamata on võimalus langeda nii rohepesu kui ka muu põhjendatud kriitika alla. Seega, kui Swedbank pangana ütleks, et meie oluline mõjukoht on meie kontoritegevusest tulenev kasvuhoonegaaside (KHG) heited, siis on sidusgruppide kriitika väga õige koha peal.
Madalal rippuvad viljad tuleks ära korjata, kuid vältimaks ohtu, et keskendutaks teguritele, kus ettevõtte mõju ei pruugi kõige olulisem olla, tasub appi võtta meie ESG olulisuse hindamise tööriist. Tööriistas on vastavalt ettevõtte tegevusalale välja toodud iga ESG teguri kohta olulisimad mõjufaktorid. Peale tegevusvaldkonna sisestamist annab tööriist ettevõttele teada, mis faktoritele eriliselt tähelepanu pööramine vajalik on. Kuid faktoritega, mis otseselt ettevõtte tegevusala riskides ei kajastu, tuleb samuti tegeleda ja neid riske minimeerida.
ESG oluliste mõjude hindamise tööriist
ESG oluliste mõjude hindamise tööriist
Hinda tegevusvaldkonnast lähtudes oma ettevõtte ESG mõjusid
Automatiseeritud valdkonnapõhine ESG oluliste mõjude hindamise tööriist põhineb väljakujunenud jätkusuutlikkuse raamistikule (SASB Materiality Map) ja ekspertide täiendustele
Ettevõtte tegevusvaldkonnast tingitud ESG faktorid
Tulemused põhinevad Sinu ettevõtte tegevusalal
Tegevusala:
Tegevusala liik:
NACE kood:
Sinu ettevõtte tegevusala olulised mõjufaktorid
Mõju kirjelduse lugemiseks vajuta nimetusel
Keskkonna mõjufaktorid
Otsesed (1. valdkonna) KHG-heited, mis tekivad ettevõtte tegevuse tagajärjel. See kategooria hõlmab kasvuhoonegaaside heitkoguseid paiksetest (tehased ja elektrijaamad) ja liikuvatest allikatest (veoautod, lennukid), olenemata sellest, kas need on tingitud kütuse põletamisest või on tegu põletamata otseheidetega, mis on vabanenud nt loodusvarade kaevandamise, elektritootmise, maakasutuse või biogeensete protsesside käigus. Siia kuuluvad süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja veel neli gaasi.
Paiksetest (tehased, elektrijaamad) ja liikuvatest allikatest (veoautod, tarneautod, lennukid) ning tööstusheidetest tulenevate õhukvaliteedi mõjude juhtimine. Asjakohaste õhu kaudu levivate saasteainete hulka kuuluvad teiste hulgas lämmastikoksiidid (NOx), väävlioksiidid (SOx), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), raskemetallid, tahked osakesed ja klorofluorosüsivesinikud. See kategooria ei hõlma kasvuhoonegaaside heiteid.
Energiakasutusega seotud keskkonnamõjud. Selles kategoorias käsitletakse ettevõtte energiakasutuse juhtimist tootmises ja/või selliste toodete ja teenuste pakkumisel, mille tootmiseks/pakkumiseks kasutatakse kommunaalteenuste pakkujate võrguenergiat, mis ei kuulu ettevõtte omandusse ega kontrolli alla. Täpsemalt hõlmab see energiatõhususe ja -intensiivsuse, energiajaotuse ning võrgust sõltumise juhtimist. Valdkonda ei kuulu tarnijate (upstream) ja toote kasutamisega (downstream) seotud energiakasutus.
Ettevõtte veekasutus, veetarbimine, reovee tekitamine ja muud ettevõtte tegevuse mõjud veevarudele, mida võivad mõjutada piirkondlikud erinevused veevarude kättesaadavuses ja kvaliteedis ning konkurentsis veevarude pärast. Täpsemalt käsitletakse selles valdkonnas juhtimisstrateegiaid, sh veekasutuse tõhusust, intensiivsust ja vee ringlussevõttu. Samuti käsitletakse reoveepuhastust ja -ärajuhtimist, sh põhjavee ja põhjaveekihtide reostust.
Ettevõtete tegevuse tagajärjel tekkivate ohtlike ja tavajäätmetega seotud keskkonnaprobleemid. Ettevõtte tahkete jäätmete käitlemine tootmises, põllumajanduses ja muudes tööstusprotsessides. See hõlmab töötlemist, käitlemist, ladustamist, kõrvaldamist ja eeskirjade järgimist. See ei hõlma heiteid õhku ega reovette ega ka kasutuselt kõrvaldatud toodete jäätmeid, mida käsitletakse eraldi kategooriates.
Ettevõtte tegevuse kaudu (sh maakasutus uurimiseks, loodusvarade kaevandamine ja kasvatamine, samuti projektide arendamine, ehitamine ja asukoha määramine) ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele avalduvate mõjude juhtimine . Nende mõjude hulka kuuluvad bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elupaikade hävitamine, metsade hävitamine kõikides etappides – planeerimine, maa omandamine, lubade andmine, arendused, tegevus ja ala tervendamine.
Ettevõtte võime juhtida riske ja võimalusi, mis on seotud ettevõtte omanduses olevate või kontrollitavate varade ja tegevuste otsese kokkupuutega kliimamuutuste tegelike või potentsiaalsete füüsilistele mõjudega. See hõlmab keskkondlikke ja sotsiaalseid probleeme, mis võivad tuleneda kliimamuutuste füüsilistest mõjudest tingitud tegevuskatkestustest.
ESG-kaalutluste lisamine ettevõtte pakutavate või müüdavate toodete ja teenuste omaduste hulka. See hõlmab toodete ja teenuste elutsükli mõjude haldamist, näiteks seoses pakendamise, levitamise, kasutusfaasi ressursimahukuse ning muude keskkondlike ja sotsiaalsete välismõjudega, mis võivad ilmneda toodete või teenuste kasutusfaasis või eluea lõpus. Ettevõtte võime vastata klientide ja ühiskonna nõudlusele jätkusuutlikumate toodete ja teenuste järele ning järgida aina täiendatavaid keskkonna-alaseid ja sotsiaalseid määruseid. Siin ei käsitleta ettevõtte tegevuse otseseid keskkondlikke ning sotsiaalseid mõjusid ega toote kasutamisest tulenevaid tervise- ja ohutusriske tarbijatele.
Probleemid, mis on seotud materjalide tarneahelate vastupidavusega kliimamuutuste ja muude väliste keskkonna- ja sotsiaaltegurite mõjule. Siin kajastatakse selliste välistegurite mõju tarnijate tegevusele, mis võivad mõjutada põhiressursside kättesaadavust ja hinda. Ettevõtte võime juhtida neid riske toote disaini, tootmise ja kasutustsükli lõpus kasutuselt kõrvaldamise kaudu, näiteks kasutades ringlussevõetud ja taastuvaid materjale, vähendades põhimaterjalide kasutamist (dematerialiseerimine), maksimeerides tootmise ressursitõhusust ning keskendudes uurimis- ja arendustegevuse investeeringutes asendusmaterjalidele.
Sotsiaalsed mõjufaktorid
Ettevõtete ja kogukondade vaheliste suhete juhtimine, sh peamiste inimõiguste ja põlisrahvaste kohtlemisega soetud otseste ja kaudsete mõjude haldus.
Heaoluga seotud probleemid, sh toitude ja jookidega seotud tervis ja toitumine, antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses ja kontrollitavate ainete haldamine. Selles kategoorias käsitletakse ettevõtte võimet pakkuda tarbijatele ühiskonna ootustele vastavaid tooteid ja teenuseid.
Probleemid, mis on seotud müüdud toodete või pakutavate teenuste soovimatute omadustega, mis võivad lõppkasutaja tervist kahjustada või ta ohtu seada. Siin käsitletakse ettevõtte võimet pakkuda selliseid tooteid ja/või teenuseid, mis vastavad klientide ootustele seoses nende tervise- ja ohutusnäitajatega.
Isiku tuvastamist võimaldava teabe või muude kliendi- või kasutajaandmetega (nt sidus- ja muude ettevõtete kaudu turundust teostades) seotud riskide juhtimine.
Tundlike, konfidentsiaalsete ja/või omandiõigusega kaitstud kliendi- või kasutajaandmete kogumise, säilitamise ja kasutamisega seotud riskid. See kategooria hõlmab sotsiaalseid probleeme, mis võivad tekkida selliste juhtumite tagajärjel nagu nt andmetega seotud rikkumised, mille käigus võidakse paljastada isiku tuvastamist võimaldavat teavet või muid kasutaja- või kliendiandmeid.
Ettevõtte võime järgida töökohal üldtunnustatud tööstandardeid, mh tagada vastavus tööseadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud normidele ja standarditele. See hõlmab peamiste inimõiguste tagamist, mis on seotud lapstööjõu, sunniviisilise või ekspluateeriva töö, õiglase töötasu ja ületunnitöötasu ning muude töötajate põhiõigustega.
Ettevõtte võime luua ja säilitada ohutu ja tervislik töökeskkond, kus ei esine vigastusi, surmajuhtumeid ega haigusi (ei kroonilistest ega akuutseid). Reeglina saavutatakse see ohutusjuhtimiskavade rakendamise, töötajate ja töövõtjate koolitusnõuete väljatöötamise ning nii enda kui ka alltöövõtjate töötavade regulaarsete auditite abil.
Ettevõtte võime tagada, et selle kultuur ning värbamis- ja edutamistavad hõlmavad mitmekesise ja kaasava tööjõu loomist, mis peegeldab kohalike talentide ja kliendibaasi koosseisu.
Ettevõtte võime tagada laialdane juurdepääs oma toodetele ja teenustele, eriti vähese kaasatusega turgude ja/või elanikkonnarühmade seas. See näeb ette universaalsete vajadustega seotud probleemidega tegelemist.
Sotsiaalsed probleemid, mis võivad tuleneda suutmatusest tagada turunduse, reklaamide ning toodete ja teenuste teabe läbipaistvus, täpsus ja arusaadavus. Siin on silmas peetud reklaamistandardeid ja -eeskirju, eetilisi ja vastutustundlikke turundustavasid, eksitavat või petlikku märgistamist, samuti diskrimineerivat või turuvallutuslikke müügi- ja laenutavasid.
Juhtimisalased mõjufaktorid
Ettevõtte lähenemine eetilise äritegevusega seotud riskide ja võimaluste juhtimisele, sh pettused, korruptsioon, altkäemaksud ja abimaksed, usaldusisikud ja muu käitumine, millel võib olla eetiline komponent.
Monopolidega seotud sotsiaalsed probleemid, mille hulka võivad kuuluda liigkõrged hinnad, teenuse halb kvaliteet ja ebaefektiivsus. Siin käsitletakse ettevõtte juriidiliste ja sotsiaalsete ootuste juhtimist seoses monopoolsete ja konkurentsivastaste tavadega, sh läbirääkimisjõu, kokkumängu, hindade kindlaksmääramise või manipuleerimisega ning patentide ja intellektuaalomandi kaitsega seotud küsimusi.
Ettevõtte lähenemine reguleerivate asutustega suhtlemisele juhtudel, kui ettevõtte ja avalike huvide konfliktid võivad avaldada pikaajalist kahjulikku otsest või kaudset keskkonna- ja sotsiaalmõju.
Ettevõte kasutab juhtimissüsteeme ja stsenaariumide kavandamist, et tuvastada, mõista ja ennetada või minimeerida selliseid väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga õnnetusi ja hädaolukordi, millel oleks märkimisväärne keskkonna- või sotsiaalne välismõju. See on seotud ettevõtte ohutuskultuuriga, selle asjakohaste ohutussüsteemide ja tehnoloogiliste kontrollidega, selliste sündmuste võimalike inim-, keskkonna- ja sotsiaalsete tagajärgedega.
See kategooria käsitleb ettevõtte panust või süsteemsete riskide juhtimist, mis tulenevad selliste süsteemide ulatuslikust nõrgenemisest või kokkuvarisemisest, millest sõltuvad majandus ja ühiskond. See hõlmab finantssüsteeme, loodusvarade süsteeme ja tehnoloogilisi süsteeme. Selles kategoorias käsitletakse mehhanisme, mille abil ettevõte saab vähendada oma panust süsteemsetesse riskidesse ja parandada kaitsemeetmeid, mis võivad leevendada süsteemsete vigade mõju.
See kategooria käsitleb keskkonna-, sotsiaalsete ja haldusriskide (ESG) juhtimist ettevõtte tarneahelas. Siin käsiletakse probleeme, mis on seotud tarnijate tegevuse kaudu tekitatud keskkonna- ja sotsiaalsete välismõjudega. Selliste probleemide hulka kuuluvad näiteks keskkonnavastutus, inimõigused, töötavad ning eetika ja korruptsioon.
Selles kategoorias käsitletakse tööstusharu võimet hallata riske ja võimalusi, mis on seotud sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja poliitiliste üleminekute kaasamisega pikaajaliste ärimudelite planeerimisse. See hõlmab reageerimist üleminekule vähese CO2-heitega ja kliimapiirangutega majandusele, samuti majanduskasvu ja uute turgude loomist teenindamata ja puudulikult teenindatud elanikkonnarühmade seas.
Ettevõte peaks juhtima teadlikult just neid mõjukohti, mida ta tõeliselt mõjutab. Samas ei tähenda see, et muud teemad ei ole ettevõtte jaoks olulised, kuid vastavatel sektoritel on siiski mõnes valdkonnas oluliselt suurem mõju. Sellest aru saades ja seda tunnistades saabki ettevõte oma mõjusid juhtima hakata. Lisaks annab selline ühistel alustel võrreldavus võimaluse võrrelda end ka teiste sektori ettevõtetega.
Vaatamata sellele, et teatud osa ühiskonnast ei soovi veel tunnistada inimese rolli keskkonna looduskeskkonna muutustes, siis oma töötajate ausa kohtlemise ja kogukonnaga arvestamisest ei tohiks keegi mööda vaadata. Seega, ei saa me mööda vaadata sellest, et iga ettevõte mõjutab mõnd ESG faktorit.
Kui oma olulisimad mõjufaktorid teada, tuleb seada mõõdikud ja eesmärgid nende suurendamiseks/vähendamiseks ning jälgida nende saavutamist. Siit edasi saab liikuda tervikuna ESG strateega loomisele ja sealt edasi ka kestlikkusaruande koostamisele.
Ettevõte saab olulisuse hindamisest kõige suuremat kasu siis, kui hindab kestlikkuse prisma kaudu ka äririske ja -võimalusi, uusi valdkonna trende ning oma riskijuhtimisprotsesse. Eesrindlikumad ettevõtted integreerivad kestliku mõtteviisi juba olemasolevatesse protsessidesse, mitte ei loo selleks uusi.
