Mis on ettevõtte keskkondlik mõju?

Iga ettevõtte äritegevus on mõjutatud teda ümbritsevast keskkonnast ning ettevõte mõjutab ise oma tegevusega keskkonda. Seega on ettevõtte tegevuse suhe keskkonnaga vastastikune. Jätkusuutlik ettevõte võtab vastutuse enda mõjude eest selleks, et äritegevus oleks võimalikult pikaajaline ja kestlik.

Ettevõtete tegevus sõltub viit liiki kapitalist. Jätkusuutlik ettevõte kasutab seda kapitali vastutustundlikult ja võimalusel suurendab varusid, selmet neid ületarbida ja olukorda halvendada. 

Üks olulistest kapitali liikidest on looduskapital, mis hõlmab loodusvarasid, maad ning ökosüsteemide omadusi ja funktsioone. Looduskapitali komponentideks on:

• Ressursid: nii taastuvad (nt puit, viljad, kalad) kui ka taastumatud ressursid (nt fossiilsed kütused).
• Puhvrid: alad ja mehhanismid, mis toetavad meie elutegevust, näiteks metsad, ookeanid või märgalad. Need aitavad vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid, näiteks läbi saasteainete puhverdamise, erosiooni pidurdamise ja mageveevarude säilitamise.
• Protsessid: keskkonna toimimine, sealhulgas kliimaregulatsioon ja aineringed.

Kõik ettevõtted sõltuvad otseselt või kaudselt looduskapitalist ning sellega seotud ökosüsteemiteenustest. See sõltuvus tekitab ka teatava keskkonnasurve. Kaupade tootmiseks ja jäätmete käitlemiseks kasutame praegu ressursse, mis vastab 1,75 Maa ressursiga – tarbime rohkem, kui loodus suudab aasta jooksul taastoota ja süsinikku siduda. Oleme tuleviku arvelt elanud alates 1970. aastate algusest ja võlg üha kasvab: alates 1970 aastast on globaalne liigirikkus vähenenud 68%, materjalide kaevandamine on kasvanud 3.4 korda (rahvastik ja SKP/in samal ajal ca 2 korda). See kõik mõjutab otseselt ja kaudselt kõiki äritegevusi, olenemata valdkonnast.

Sektorite näited

Põllumajanduses on olulised ökosüsteemiteenustest olulised looduslik tolmeldamine ja kahjuritõrje, aga ka tormi ning erosiooni kaitse. 

Ehitussektor sõltub maavaradest, nagu näiteks liiv, kruus ja vesi. 

Puidutööstuses on olulised ökosüsteemid ja elurikkus ning ka kliimaregulatsioon. 

Teenusepakkujatele, nagu finantsteenuste, telekommunikatsiooni või jaemüügi valdkonna ettevõtted, võib looduskapitalist sõltuvus olla kaudne, kuid siiski oluline. Nende ettevõtete jaoks ilmnevad looduskapitaliga seotud riskid ja võimalused kõige sagedamini tarnija- või kliendisuhetes.

Ettevõtete mõju ja sõltuvus looduskapitalist on tihedalt seotud. Ettevõtte äritegevus mõjutab looduskapitali otse ning tema toodete ja teenuste kasutamine kaudselt. Mõju võib avalduda väärtusahela igas osas, alates toorainete kaevandamisest kuni toote utiliseerimiseni.

Allolev pilt ilmestab ettevõtete mõju looduskapitalile:

Sektorite näited

Põllumajandus mõjutab väetamisega vee ja pinnase saastumist ning kahjuritõrjega elurikkust. 

Ehituse oluline mõju on materjalide tootmisest tulenevatel emissioonidel ning maakasutusmuutusel. 

Puidutööstuse mõju avaldub ressursside ammendumisel ja globaalsel süsinikusidumisel. 

Teenusepakkujad mõjutavad keskkonda ennekõike energiatarbimisega.

Keskkonnamõjud on omavahel seotud. Näiteks põhjustavad tööstustest tulenevad liigsed kasvuhoonegaaside heitkogused kliimamuutuseid, mis teatud piirkondades tekitavad pikki põuaperioode, see aga viib omakorda elurikkuse vähenemiseni ja veepuuduseni.

Keskkonnamõjud on omavahel seotud. Näiteks põhjustavad tööstustest tulenevad liigsed kasvuhoonegaaside heitkogused kliimamuutuseid, mis teatud piirkondades tekitavad pikki põuaperioode, see aga viib omakorda elurikkuse vähenemiseni ja veepuuduseni.

Inimkonna, riigi, ettevõtte ja üksikisiku igapäevane tegevus jätab jalajälje, mida saab mõõta. Organisatsiooni keskkonnajalajälg on läbi tegevuse ja ressursikasutuse kaasnev koormus keskkonnale. Et keskkonnajalajälje mõistet paremini mõista, vaadake selgitavat videot.

Majandustegevuse kestlikkuse mõõtmiseks ja jälgimiseks on palju meetodeid ja vahendeid. Keskkonnaparameetrid on:

• süsiniku jalajälg – ehk kliimamõju on populaarseim keskkonnaparameeter, mis on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk (mõõdetuna CO₂-ekvivalentides), mis tekib ettevõtte vm üksuse tegevuse tagajärjel. Erinevad tööriistad süsiniku jalajälje mõõtmiseks leiad kuuendast peatükist
• ökoloogiline jalajälg –keskkonnanõudluse mõõdik, mis näitab bioloogiliselt produktiivse maa- ja merealade mahtu, mis on vajalik, et varustada tarbitavaid ressursse ja omastada tarbimisega seotud jäätmeid.
• veejalajälg – magevee kogumaht, mida kasutatakse üksikisiku tarbitud kaupade ja teenuste tootmiseks või ettevõtte toodetud teenuste tootmiseks.
• fosfori, lämmastiku, väävli vms jalajälg – keskkonda sattunud saasteaine koguhulk, mida väljendatakse massiühikutes funktsionaalse ühiku kohta. Tähistab vastava aineringe katkemist ja inimtegevuse tagajärgi.

Toote ja teenuse keskkonnamõju mõõtmiseks kasutatakse tavaliselt olelusringi hindamist (LCA, life cycle assessment). Olelusringi hindamiseks summeeritakse ressursi- ja energiakulu ning mõju keskkonnale alates toote valmistamiseks vajalike toorainete hankimisest kuni toote kõrvaldamiseni pärast kasutamist (tuntud ka kui hällist hauani lähenemine). Olelusringi hindamise põhimõtted ja metoodika on sätestatud ISO 14040 ja ISO 14044 standardites.

Olelusringi tuleks hinnata tootearenduse etapis, enne tootmise alustamist. Selles etapis võib olelusringi hindamine aidata vältida riske ja lisakulusid, sest kasutatavad toorained ja kogu tehnoloogia vaadatakse õigel ajal läbi.

Mida saab teha?

• Vältida mürgiste ainete kasutamist toodetes.
• Jälgida rangelt ohtlike kemikaalide sisaldust toodetes.
• Säästa keskkonda ja vältida toksiliste ainete heitkoguseid.
• Jälgida rangelt ohtlike kemikaalide kasutamist protsessides ja toodetes.
• Sertifitseerida oma tooted ametlike ökomärgistega.
• Järgida alati kõige paremaid tavasid ning uuemaid keskkonnastandardeid ja arenguid.