Süsiniku jalajälje mõõtmine ettevõtte väärtusahelas

Viimase 50 aasta jooksul on majanduse areng ja rahvastiku kasv kaasa toonud tohutul hulgal CO₂ heitmeid, mistõttu on keskmine temperatuur maailmas tõusnud. On tõestatud, et inimtegevus on põhjustanud globaalse temperatuuri tõusu umbes 1,2 °C võrreldes tööstusajastueelse keskmise temperatuuriga. [1]

Teadlased prognoosivad, et majandusarengu jätkumine senises tempos võib maailma keskmist temperatuur sajandi lõpuks tõsta 4 °C või isegi rohkem. Ent juba temperatuuri tõus rohkem 1,5 °C põhjustab kliimamuutusi, millel on loodusele ja inimkonnale tõsised tagajärjed. [2]

Pariisi kliimakokkulepe on kõige olulisem ja õiguslikult siduv ülemaailmne kliimamuutuseid käsitlev leping. Kokkulepe allkirjastati 2016. aastal, sellele on alla kirjutanud 194 riiki ja ka Euroopa Liit. Pariisi kliimaleppe eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et globaalne temperatuuritõus jääks tööstusajastueelse keskmisega võrreldes alla 2 °C ning püüda hoida tõusu 1,5 °C tasemel.

Kasvuhoonegaasid (KHG) on atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust ja põhjustavad kasvuhooneefekti. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning osa atmosfääri jõudnud soojusenergiast kiiratakse tagasi maapinnale. Peamised kasvuhoonegaasid tekivad looduslike protsesside tagajärjel, kuid tänu inimtegevusele on nende kontsentratsioon atmosfääris viimase paarisaja aasta jooksul pidevalt tõusnud. Seetõttu on tõusnud ka soojuskiirgus tagasi maale ning tagajärjeks on kliima soojenemine.

Kasvuhooneefekti tugevnemine on põhiliselt põhjustatud atmosfääri CO2-taseme tõusust, mida on hoogustanud inimtegevus. [1] See on ka põhjus, miks peamiselt keskendutakse kliimamuutuste leevendamisel CO2 vähendamisele.

Nii Eesti kui ka Euroopa Liit on ühinenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmete poolt 2015. aastal vastu võetud Pariisi kokkuleppega, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutuste vastu. Euroopa Liit ja Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ning vahe-eesmärgiks on seatud 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamine 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

• See on esimene samm organisatsiooni kliimamõju vähendamisel
• Regulatsioonidest tulenev nõue – see on EL meede, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus
• Konkurentsieeliseks turul
• Osa ettevõtte keskkonna- ja sotsiaalse vastuste põhimõtetest ja jätkusuutlikkuse poliitikast
• Oluline ettevõtte mainet suurendavaks argumendiks
• Eelduseks, et organisatsioonid saaksid osaleda erinevates vabatahtlikes KHG aruandlusinitsiatiivides, -skeemides ja programmides
• Oluliseks keskkonnajuhtimise vahendiks, mis aitab hinnata ja ohjata energiakasutuse ja kliimamõjuga seotud olulisi protsesse, keskkonnaaspekte ja riske
  • Oluline alus tarneahela kliimamõju juhtimiseks

„Süsinikdioksiidi jalajälg“ ehk süsinikujalajälg on laialt tuntud mõiste. Selle all mõeldakse süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside heite koguhulka, mis paisatakse atmosfääri konkreetse isiku, organisatsiooni või ettevõtte tegevuse või toodete otsese või kaudse tulemusena.

Enne jalajälje arvutamist tuleks teadvustada, et see on üks osa ettevõtte jätkusuutlikkuse protsessist. Oluline on sõnastada eesmärk ja ambitsioon, kuhu jalajälje hindamise tulemuste põhjal liikuma hakata ning järgmisi samme kavandada.

Jalajälje vähendamise 3 peamist sammu:

• Süsinikujalajälje mõõtmine– skoop 1, skoop 2, skoop 3.

• Süsinikujalajälje vähendamine. Olenevalt ettevõtte tegevusalast on teoreetiliselt võimalik CO2 jalajälge vähendada 40-80%.

• Jalajälje kompenseerimine (offsetimine). Ainult siis, kui esimesed kaks sammu on lõpule viidud.

Mõõta tuleb kogu väärtusahela ulatuses

Et vähendada CO₂ heitmeid, on oluline teada, milline on ettevõtte süsinikujälg kogu väärtusahela ulatuses. Kestlikkuse kontekstis tõdetakse üha sagedamini, et ei saa mõõta ainult ettevõtte enda mõju, st ainult ettevõtte otseseid heitkoguseid, vaid arvesse tuleb võtta ka kaudseid heitmeid, mis tekivad väljaspool ettevõtte tegevust või konkreetse toote tootmisprotsessi. Seetõttu tuleb hinnata ka toormetarnijaid, nt tooraine kaevandajaid, töötlejaid ja vedajaid. Süsinikujalajälje hindamiseks on oluline ettevõttel määrata ka hindamise ulatus ja piirid. Ettevõtete struktuur ja tegevused võivad suuresti varieeruda, alates lihtsalt ja selgelt piiritletavate tegevustega kuni keerukate rahvusvaheliste ettevõteteni.

Organisatsiooni süsiniku jalajälje arvutamiseks kasutatakse ISO 14064-1:2018 ja kasvuhoonegaaside protokolli (KHG protokoll, Greehouse Gas Protocol). Kahel dokumendil fundamentaalseid erinevusi ei ole: KHG protokoll ning ISO standard üksteist täiendavad dokumendid, sh ISO identifitseerib, mida peab tegema ning KHG protokoll aitab lahti seletada, kuidas seda teha. Standard jaotab ettevõtte emissioonid kolme skoopi:

Skoopide 1 ja 2 alla kuuluvate heiteallikatega seotud andmete kogumine on suhteliselt lihtne ja seetõttu ka heitkogused kergesti arvutatavad. Lisaks on KHG protokolli järgi skoopide 1 ja 2 täismahus raporteerimine kohustuslik. Kõige keerulisem on välja arvutada skoop 3 heitmeid, kuna ettevõtete tarne-/väärtusahelad ning tegevuste, toodete ja teenuste nimekiri võib olla väga lai. Üldjuhul peab KHG jalajälje hindamine hõlmama olulisemad KHG heitega seotud tegevuskategooriad. Seega on skoop 3 tegevuskategooriate valik suuresti ettevõtte enda määratleda. Siiski tuleb siin lähtuda kokkulepitud metoodilisest raamistikust. [2]

Toote olelusringi analüüs (LCA)

Toodetud kaubad moodustavad osa ettevõtte süsinikujäljest. Tootmisettevõtetes langeb nende arvele suurem osa skoop 3 heitmetest. Toote või teenuse süsinikujälje arvutamiseks tuleb teha nende olelusringi analüüs (life cycle assessment, LCA). Olelusringi hindamise põhimõtted ja metoodika on sätestatud ISO 14040 ja ISO 14044 standardites. Olelusringina võib vaadelda tootesüsteemi järjestikusi ja omavahel seotud etappe alates toorme hankimisest või loodusvarade ammutamisest kuni toote olelusringi lõpuni, sh lõpliku kõrvaldamiseni (tuntud ka kui hällist hauani lähenemine). Olelusringi hindamine põhineb olelusringi põhisel sisend-väljund (energia ja materjalivoogude) analüüsil.

Olelusring on üksteisele järgnevate ning omavahel seotud etappide ahel toote või teenuse “hällist hauani”.

Toote või tooterühma olelusringi hinnates saab ettevõte välja selgitada, millised tegurid tema ettevõtte süsinikujälge enim mõjutavad. See võimaldab välja töötada näitajate parandusmeetmed ja aegsasti kindlaks teha, millisele etapile tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Olelusringi hindamine aitab vältida olukorda, kus parendustegevusi planeerides põhjustatakse suuremat mõju kusagil mujal.

Olelusringi tuleks hinnata tootearenduse etapis, enne tootmise alustamist. Selles etapis võib olelusringi hindamine aidata vältida riske ja lisakulusid, sest kasutatavad toorained ja kogu tehnoloogia vaadatakse õigel ajal läbi.

Heitkoguste mõõtmine aitab ettevõttel seada heitmete vähendamisel eesmärke ja on tulevaste edusammude mõõdupuu. KHG inventuur aitab ettevõtte juhtkonnal keskenduda kõige olulisemale. Inventuuriga tehakse kindlaks ettevõtte kõige süsinikumahukamad tegevusvaldkonnad, kuhu tuleb suunata peamised heitkoguste vähendamise meetmed.

1. Tiimi kokkupanek

Soovitatav on määrata organisatsioonisisesed vastutajad (nt põhivastutaja ja töörühm), rollid ja vajalikud tegevused (sh teabekogumise süsteemi toimimise), mis on seotud KHG jalajälje hindamise perioodilise läbiviimisega ja kokkuvõtte/aruandluse koostamisega. Organisatsiooni juht peab tagama ka jalajälje hindamiseks ja tulemuste esitamiseks/aruandluseks vajalikud ressursid (kaasatud inimeste tööaeg ja vajadusel ka muud kulud, nt välisekspertide palkamine).

2. Hindamise ulatuse määratlemine

Üldjuhul peaks KHG jalajälje hindamine hõlmama kogu organisatsiooni ja selle tegevusi (sh allüksustest ja osakondadest), mille üle organisatsioon omab finantsilist või tegevuskontrolli. KHG jalajälge võib hinnata ka organisatsiooni erinevate üksuste lõikes. Üldjuhul sisaldab ulatuse määratlemine järgmisi aspekte:

• Organisatsiooni tegevuspiirid

• Ajaline periood

• Hindamisse haaratud KHG-d

• KHG heite skoopide määratlemine

3. Andmete kogumine

KHG jalajälje hindamise tulemuste kvaliteet sõltub otseselt kasutatud alusandmetest. Oluline on igal ettevõttel paika panna endale sobiv andmete kogumise ja haldamise süsteem, sest KHG jalajälje hindamine peaks olema järjepidev tegevus.

Palju vajalikke andmeid leidub ettevõttel raamatupidamises, keskkonnaandmestikus, logistika ja varude haldamise süsteemides, ressursi- ja materjalivoo seiresüsteemides jms. KHG jalajälje hindamise aluseks peavad olema võimalikult täpsed ja tõesed andmed. Andmete kogumisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

• asjakohasus
• täielikkus
• järjepidevus
• täpsus läbipaistvus

4. Arvutamine

KHG heide arvutatakse järgmise valemi abil: tegevusandmed × eriheitetegur = KHG heide

Eriheitetegur (emission factor) on faktor, mis väljendab mingi aine kasutamisest (nt kütuse põletamine) või tegevusest (nt energia tarbimine) tekkivat KHG heitkogust, mida väljendatakse CO₂ ekvivalentides tavaliselt massi või energia ühiku kohta. Organisatsioon võib oma KHG jalajälje arvutamiseks kasutada juba olemasolevaid arvutusmudeleid ja andmebaase või koostada ise endale sobiva mudeli. Mitmed veebipõhised KHG jalajälje arvutusmudelid on koostatud universaalsetena, et need sobiksid erineva profiiliga organisatsioonidele.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud eestipõhine arvutusmudel asub siin: https://envir.ee/kliima/toetavad-materjalid/organisatsioonide-khg-jalajalg

5. Tulemuste esitamine

KHG jalajälje hindamine lõppeb tulemuste esitamisega, mida raporteeritakse tavaliselt aruande vormis. Miinimumteabena tuleb raportis esitada ettevõtte ja KHG jalajälje hindamise ulatuse kirjeldus ja KHG heitkogus.

Mõned näited:

• Delfi Meedia analüüs: https://delfimeedia.ee/wp-content/uploads/2022/09/Ekspress-Meedia-susiniku-jalajalg-2020-Sustinere-aprill-2021-2-1-13.pdf
• Agrone Grupi ning osade toodete süsiniku jalajäljed: https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/05_Kuus_Agrone-1.pdf
• PERH-i aastaaruanne (KHG tulemused lk 71):  https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/PERH_Aastaaruanne_2021.pdf

6. KHG heite vältimise ja vähendamise kavandamine

Jalajälje hindamine annab hea sisendi KHG heitmete vältimise ja vähendamise eesmärkide püstitamiseks ning tegevuskava koostamiseks. Eesmärgid peaksid olema piisavalt ambitsioonikad ja samas realistlikud. Tegevuskavas on oluline välja tuua eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused/meetmed, vastutajad ja tähtajad.

7. Tõendamine

Tõendamine kolmanda isiku (tavaliselt sõltumatu audiitororganisatsioon või ekspert) poolt annab organisatsiooni esitatud KHG hindamise tulemustele oluliselt suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsuse.

8. KHG heitme vabatahtlik hüvitamine ehk kompenseerimine

Üha laiemalt levinud organisatsioonide kliimamõju leevendamise viisiks organisatsiooni tasandil on KHG heite kompenseerimine/hüvitamine läbi erinevate turumehhanismide. Täna (2022. aasta seisuga) ei ole kokku lepitud suuniseid selles kohta, millises mahus ja millistel tingimustel ettevõte oma jalajälge võiks hüvitada. Peamine eesmärk peaks olema ettevõtte enda tegevusest sõltuva jalajälje vähendamine ning alles seejärel negatiivse kliimamõju hüvitamine vabatahtlike mehhanismide kaudu.

Heitkoguste vähendamise näited

Heitkoguste vähendamise motivatsioon võib olla mitmesugune: teadlikkus omaenda kliimajäljest, ettevõtte vastutus kolmandate isikute ees või soov meelitada kliente kliimaneutraalse tootega.

Süsinikuheitmete vähendamiseks on erinevaid lahendusi. Põhilised ja kõige tõhusamad neist on:

• Üleminek taastuvatele energiaallikatele
• Energiajuhtimissüsteemide standardi ISO 50001 kasutuselevõtt.
• Mitmesugused energiatõhususe meetmed – tootmisprotsesside optimeerimine, hoonete soojustamine, LED-valgustus, energiatõhusad seadmed jne.
• Väheste heitmetega sõidukite kasutamine, nt üleminek elektriautodele, veeldatud maagaasi või surumaagaasiga töötavatele sõidukitele.
• Oma toodete täiustamine, toorainete ümberhindamine ja asendamine.
• Tarnijate vahetamine, eelistades tootmisüksusele lähemal asuvaid tarnijaid, kasutades taastuvenergiat või väheste süsinikuheitmetega tehnoloogiaid, taastuvat tooret või ringlusse võetud ressursse.

Ettevõtte esimene eesmärk peaks olema enda tegevusest sõltuva jalajälje vähendamine miinimumini ning alles seejärel negatiivse kliimamõju kompenseerimine süsinikukrediitidega.

Süsinikdioksiidi kompensatsioonimehhanismid on näiteks:

• Metsandus: puude istutamine ja maa metsastamine, metsa hävitamise vältimine;
• Põllumajandus;
• Ringamajandus;
• Turbaalade taastamine;
• Taastuvate energiaallikate ja -tehnoloogiate arendamine;

Need projektid peavad vastama kompenseerimise kriteeriumitele ja olema nõuetekohaselt serditud, näiteks vastama VERRA standarditele või Gold standardile ning neil peab olema teaduslikult põhjendatud ja tõendatav positiivne mõju, eriti kui kompenseerimine on ettevõtte ametlik kliimaneutraalsuse ja heitkoguste vähendamise meede.

Vabatahtlik süsinikuturg on rahvusvaheliselt, Euroopa Liidus ja ka Eestis hetkel veel reguleerimata ja kokku on leppimata suunised, millises mahus ja millistel tingimustel ettevõte oma jalajälge võiks hüvitada ning milliseid keskkonnaväiteid (kliimaneutraalsus, süsinikuneutraalsus) sealjuures kasutada.

EL on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. See on seisund kus üks piirkond ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb KHG summaks null. Ettevõtted peavad seadma oma eesmärgid sellest lähtuvalt.

KHG inventuur aitab ettevõtte juhtkonnal keskenduda kõige olulisemale. Inventuuriga tehakse kindlaks ettevõtte kõige süsinikumahukamad tegevusvaldkonnad, kuhu tuleb suunata peamised heitkoguste vähendamise meetmed.

Heitkoguste mõõtmine aitab ettevõttel seada heitmete vähendamisel eesmärke ja on tulevaste edusammude mõõdupuu. Heitkoguste vähendamise motivatsioon võib olla mitmesugune: teadlikkus omaenda kliimajäljest, ettevõtte vastutus kolmandate isikute ees või soov meelitada kliente kliimaneutraalse tootega.

Üleilmselt tunnustatud parim tava on seada heitkoguste vähendamise eesmärgid vastavalt teaduspõhiste eesmärkide (SBT) metoodikale. [8] Korrektne heitkoguste vähendamise kava on seatud eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega ja suurendab ettevõtte usaldusväärsust.