Vastutustundlik äriühingu valitsemine kui ettevõtte kestlikkuse alustala
See peatükk on valminud koostöös Balti Ühingujuhtimise Instituudiga (BICG)
Ettevõtte saab olla kõikides oma töövormides jätkusuutlik vaid siis, kui kestlikkust tunnistatakse ettevõtte ühe põhieesmärgina ning kehtestatakse toimiv ja tõhus vastutusalade jaotus ning protsessid.
Ühingujuhtimine on protsesside, põhimõtete ja eeskirjade kogum, mis kirjeldab ettevõtte toimimise raamistikku, sealhulgas suhteid ettevõtte omanike, nõukogu, juhatuse ja teiste juhtkonna liikmete ning sidusrühmade vahel, kellest igaühel on ettevõtte pikas perspektiivis edu juures konkreetne roll.
Ühingujuhtimise häid tavasid järgides ehitame paremaid ettevõtteid ja seeläbi ka paremat ühiskonda.
1. Tõhusa ühingujuhtimise põhielemendid
Hea ühingujuhtimine toetab ettevõtluses pikka perspektiivi, moodustades pädeva järelevalve, läbipaistvuse ja aruandekohustuste põhiraamistiku.
Selleks tuleb ettevõttes kõigepealt kehtestada õiged põhimõtted ning tagada ettevõtte omanike, nõukogu ja juhatuse vastutuse tasakaal, võttes sealjuures arvesse ka sidusrühmade huve.
Ettevõtte omakapital pärineb aktsionäridelt/osanikelt, kelle ülesanne on määrata ettevõttele selge eesmärk ja konkreetsed ootused ning valida ettevõttele pädev nõukogu, kes neid täidab. Aktsionärid/osanikud jälgivad ettevõtte toimetulekut iga-aastaste üldkoosolekute kaudu ning vaatavad muu hulgas läbi tegevusaruanded ja finantsauditite tulemused.
Nõukogu vastutus
Et nõukogu peab oma otsustes olema täiesti sõltumatu ja tegutsema ettevõtte (mitte omanike või juhtkonna omakasu) huvides, siis lasub tal ühtlasi suur vastutus ja ta on ka peamine hea ühingujuhtimise eest vastutaja. Oma paljude ülesannete hulgas peab nõukogu osalema ettevõtte strateegia väljatöötamises, peab selle kinnitama ning jälgima, kuidas seda rakendatakse. Nõukogu kujundab ja kinnitab ka ettevõtte ja selle juhatuse põhilised tulemusnäitajad ja kontrollib nende saavutamist. Nõukogu tagab piisava üldise järelevalve, kehtestades põhimõtted ja kinnitades muud sisedokumendid, milles kirjeldatakse ettevõtte tegevust (nt nõukogu töökorraldust, otsuste langetamise põhimõtteid, riskijuhtimise põhimõtteid, andmete avaldamist, eelarve koostamist, hankeid, õiguskuulekust, siseauditit jne), ning tagab, et nimetatud põhimõtteid ka tegelikult järgitakse.
Juhatuse vastutus
Juhatus vastutab ettevõtte igapäevategevuse eest, järgides nõukogu kehtestatud suuniseid ja põhinäitajaid, ning esitavad nõukogule regulaarselt aruandeid nõukogu seatud vormis ja tähtaegadel.
Sidusrühmadega suheldakse ja suhtlust analüüsitakse eelkõige juhtkonna tasandil, kuid strateegilised suunad ja kõigi sidusrühmadega seotud küsimuste käsitlemise põhimõtted tuuakse alati arutamiseks ja kinnitamiseks nõukokku.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on kehtestanud hea ühingujuhtimise rahvusvahelise standardi. Dokument on kättesaadav siin.
Balti Ühingujuhtimise Instituut on kokku pannud ka ESG soovitused ettevõtete nõukogudele.
2. Milliseid kestlikkuseesmärke peaksid nõukogu ja juhatus seadma
Et tagada ettevõtte pikas perspektiivis tegutsemisvõime ja väärtusloome, tuleb eelkõige järgida hea ühingujuhtimise raamistikus sätestatud vastutusalade jaotust.
Omanikud saavad kirjeldada ettevõtte eesmärki ja peamisi ootusi, seades suunaks jätkusuutlikkuse. Hea tava on esitada see kirjeldus ametlikus aktsionäride või osanike ootuste dokumendina, mis kehtestatakse nõukogu ametiajast mõnevõrra pikemaks ajaks. Näiteks võivad omanikud ette kirjutada, et ettevõte peab lähtuma kestlikkusest kogu oma tegevuses (vt Ignitise kontserni näidet – https://ej.uz/ignitisgrupe).
Põhivastutust konkreetsete jätkusuutlikkuse eesmärkide seadmise, nende saavutamise ja nõuetekohase järelevalve eest kannab eelkõige nõukogu, kes osaleb ettevõtte strateegia väljatöötamises, kinnitab selle ning korraldab juhtkonna tegevuse järelevalvet. Näiteks võib kindlaks määrata tulemuslikkuse põhinäitajad (KPI), millega mõõta heitmete vähendamist, töötajate rahulolu jm. Üks avatud allikas, millest võib selliseid eesmärke seadel lähtuda, on Credible Goals Database (https://www.embeddingproject.org/goals-database).
Kui juhatus on nõukogult strateegilised ja iga-aastased eesmärgid saanud, edastab see need ülevalt alla organisatsiooni kõikidele üksusele ja töötajatele, kehtestades konkreetsetele osakondadele või töötajatele vajaduse korral eraldi KPI-d ja motivatsioonimeetmed. Eesmärgid võivad olla näiteks rohelise energia tarbimise, ringlussevõtu, tööohutuse jm valdkondadest.
Ettevõtte omanikud panevad oma ootused nõukogule ja nõukogu omakorda juhatusele. Ent kõik ettevõtted peaksid edendama ja toetama sellist juhtimiskultuuri, mis julgustaks ka madalama tasandi töötajaid näitama omaalgatust ja tegema ettepanekuid, kuidas parandada ettevõtte tegevust, sealhulgas kestlikkust.
Ettevõtte seisukohast on soovitatav, et omanikud ei määraks nõukogudesse oma sõpru ja sugulasi, vaid koostaks nõukogu ettevõtte seisu ja eesmärke silmas pidades kõikide vajalike kompetentsidega inimestest, pidades silmas head praktikat, et pooled nõukogu liikmed peaksid olema sõltumatud, st olema mitte kuidagi seotud ei ettevõtte ega selle omanikega.
Väikesed, ilmanõukoguta ettevõtted
Väikeste ja/või ilma nõukoguta äriühingute puhul peavad nõukogu tavapäraseid ülesandeid täitma osanikud. Sellised ülesanded on näiteks strateegia väljatöötamises osalemine ja selle rakendamise järelevalve, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine jm. Sellisel juhul peaksid ettevõtte omanikud võtma juhtrolli ka kestlikkuse vallas, st määrama ettevõttele sobiva suuna ning seadma vastavad eesmärgid, mida nii juhatus kui ka kõik töötajad peavad saavutama.
Seda on kahtlemata lihtsam teha, kui äriühing on väike ja omanike arv samuti. Kui äriühing on suur ja sel on palju aktsionäre/osanikke, tuleks pigem moodustada nõukogu. Ajalooliselt tekkisid nõukogud just seetõttu, et omanikud ei suutnud või ei soovinud enam täita neid põhifunktsioone, mis tänapäeval on usaldatud nõukogule.
3. Kuidas kohandada ettevõtte strateegiat, et ebakindluse, geopoliitiliste pingete ja kriisidega toime tulla
Hea ühingujuhtimine eeldab, et üha dünaamilisemas ärikeskkonnas tuleks kõik strateegiad läbi vaadata mitu korda aastas. Pika perspektiivi strateegilisi eesmärke ei tohiks aga nii sageli muuta, välja arvatud erandjuhtudel.
Strateegiat läbi vaadates tuleks püüda eelkõige analüüsida ärikeskkonna ja ettevõtte tegevusvaldkondade suundumusi ning võimalikke riske, samuti omanike riskijulgust. Sealjuures tuleks uurida ka ettevõtte ärimudeli ja tegevuse jaoks uusi võimalusi. Kokkuvõttes peab nõukogu tagama ettevõtte hea vastupidavuse kõikides selle tegevuse valdkondades.
Et nõukogu vastutab üldise strateegilise suuna eest, kannab ta ka põhivastutust suuremate probleemide lahendamise eest.
Nõukogu võtab ennetavad meetmed, et kindlustada sobivate pädevuste, põhimõtete ja protsesside olemasolu (strateegia väljatöötamiseks, riskijuhtimiseks jm), kindlustades ühtlasi iseenda ja ettevõtte juhatuse piisava pädevuse kõikides vastavates valdkondades jne. Kui on tekkinud kriis, siis on nõukogu ülesanne olukorda jälgida, ent otseselt sekkuda alles hädavajaduse tekkimisel. Kriisidele reageerimise ja järjepidevuse kavasid tuleb testida ka reaalsetel koolitustel.
Sealjuures on oluline, et nõukogu kui ettevõtte tähtsaim strateegiline organ, peab ise hindama oma tegevust vähemalt kord aastas, et tagada selle sujuv ning tõrgeteta töö ettevõtte huvides. Selle töö viib läbi nõukogu esimees, kes hindab iga nõukogu liikme panust eraldi ning nõukogu kui tervikut ning vajadusel viib nõukogu koosseisu muutmisettepanekud omanike üldkoosolekule.
Balti Ühingujuhtimise Instituut pakub nõukogu liikmetele ka koolitusi: https://www.bicg.eu/board-member-education-2023/
4. Kuidas aitab ESG rakendamine tõhustada ettevõtte tegevust ja millal on see vaid tegevuskulusid suurendav maineprojekt
Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtete (ESG) rakendamine peegeldab üldist suundumust kestlikkusele, mis toob kasu kõikidele sidusrühmadele. Ent ühtlasi avab see juba praegu laiemad rahastamisvõimalused, aitab saada endale paremaid töötajaid, leida uusi ja säilitada vanu turge ning tagada ettevõtte pikaajaline äriedu.
Mõnel juhul võivad ESG põhimõtete rakendamisega kaasneda lühiajalised kulud (nt materjalide, energiaallikate jm kestlikkuse tagamiseks), kuid tulud on sealjuures pikaajalised (rohkem ja soodsamaid investeeringuid, uued kliendid jne).
Et ESG põhimõtteid tõhusalt rakendada, tuleks kasutada samu analüüsi- ja eesmärgipüstitusprotsesse kui kõikides muudes strateegiaküsimustes, st käsitada seda nõukogu ja juhatuse otsese kohustusena tagada ettevõtte kestlikkus pikaks ajaks.
Kui ESG teemad on delegeeritud madalamale tasandile (nt turundus- või kommunikatsiooniosakond) ja need ei ole saanud ettevõtte strateegia ja kultuuri lahutamatuks osaks, näitab see, et ettevõtte vaade on pigem lühiajaline kui strateegiline.
Üks levinuimaid probleeme, millele investorid on tähelepanu juhtinud, on olukord, kus ettevõttel on küll koostatud ja ette näidata kena jätkusuutlikkuse aruanne, kuid selles kirjeldatud meetmeid ettevõtte igapäevaelus ei järgita ega rakendata.
Teisisõnu: ESG küsimustes tuleks lähtuda arusaamast, et tarvis ei ole (eraldi) kestlikkusstrateegiat, vaid et ettevõtte kogu strateegia peab olema kestlik.
5. Kuidas aitab hea ühingujuhtimine parandada ettevõtte suhteid investorite ja teiste huvigruppidega
Hea ühingujuhtimine tagab, et ettevõtteid juhitakse võimalikult tõhusalt ja omanike huvides pikas perspektiivis, võttes arvesse ka sidusrühmade huve. Hea ühingujuhtimine aitab edendada pädevat järelevalvet, läbipaistvust ja vastutust nii era-, pere-, börsi- kui ka riigiettevõtetes. See omakorda suurendab ettevõtete usaldusväärsust kapitaliturgudel ning potentsiaalsete partnerite, tarnijate, töötajate, klientide jt seas.
2018. aastal tegi Balti Ühingujuhtimise Instituut analüüsi, millest selgus, et Lätis tegutsevad suuremad pangad olid arvestanud ettevõtetele määratud krediidireitingutes ühingujuhtimise tavade osakaalu kuni 25 protsendi ulatuses. Nüüdseks on vastavad standardid kogu Euroopas veelgi tugevnenud.
NYU Stern Center for Sustainable Business leidis pärast rohkem kui tuhande aastatel 2015–2020 avaldatud uuringu analüüsi, et 58 protsenti uuringutest, mis keskendusid tulemusnäitajatele (nt ROE, ROA, aktsia hind), näitasid ESG ja finantstulemuste positiivset seost.
Enesehindamisvahend
Balti Ühingujuhtimise Instituut (BICG) on välja töötanud praktilise enesehinnangulise töövahendi, mis võimaldab hinnata ettevõtte juhtimist rahvusvaheliste võrdlusnäitajate ja parimate standardite järgi.
Test sisaldab lihtsustatud kujul mõningaid selle põhjaliku töövahendi küsimusi, ning sobib näiteks ja alustuseks kõigile ettevõtetele, kes soovivad paremini mõista oma tugevaid ja nõrku külgi. Teil palutakse oma ettevõtte tavasid ise hinnata, seejärel saate kokkuvõtlikud kommentaarid.
PS! Töövahend on ingliskeelne, sõna „Board“ selles viitab eesti keeles nõukogule!
