Käibe ja hindade kasv toetasid ettevõtetesektori kasumi suurenemist

Ettevõtetesektori kogukasumi suurenemine oli ootuspärane

Pärast viit järjestikust kvartalit langust pöördus ettevõtetesektori kasum käesoleva aasta esimeses kvartalis tugevale kasvule (18%). Ettevõtetesektori kogukasumi suurenemine oli ootuspärane. Selle taga olid nii käibe kasvu kiirenemine (8%), kui ka müügihindade kasv. Kuigi ettevõtete tööjõukulud on jätkuvalt väga suured, on palgakasv aeglustunud ning tööjõukulude osakaalu kasv ettevõtete käibes esimeses kvartalis pidurdus. Samuti aitas ettevõtetesektori tugevale kasumi kasvule kaasa baasiefekt, kuna möödunud aasta esimeses kvartalis langes see kiiresti.

Pool ettevõtetesektori kasumi kasvust tuli hulgikaubandusest

Ettevõtetesektori kogukasumi kasv oli esimeses kvartalis küll kiire ning kasum suurenes paljudes tegevusalades, kuid pool sellest kasvust tuli vaid ühest tegevusalast – hulgikaubandusest. Vaatamata ehitusmahtude tugevale kasvule, oli ehitussektor esimeses kvartalis esialgsete arvestuste järgi kahjumis.

Pool investeeringute kasvust tuli puidutööstusest

Ka ettevõtetesektori investeeringud tegid pärast 4 aastat kestnud langust tugeva kasvu (29%). Samas tuli üle poole investeeringute kasvust vaid ühest tegevusalast – puidutööstusest. Kuigi ettevõtete investeeringute osakaal käibes tõusis 4 aasta kõrgeimale tasemele, on see pikemas tagasivaates ikkagi allapoole liikunud (praegu 4,5%, kuid enne viimast majanduskriisi 7-8%). Selle peamiseks põhjuseks on kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) langus pikas tagasivaates.

Kuna ettevõtete käive kasvas hõive kasvust (2%) kiiremini, suurenes tootlikkus hõivatud kohta (8%; tunnitootlikkuse kasv oli isegi 11%). Tegemist on viimase kolme aasta kiireima kasvuga.

Ettevõtetesektori kasumlikkuse parandamiseks peab palgakasvu aeglustumine jätkuma

Kuigi palgakasv on aeglustunud, hoiab hõive kasv ettevõtetesektoris tööjõukulude kasvu veel üsna kiirena (8% aastases võrdluses). Ettevõtetesektori kasumlikkuse parandamiseks ja/või hinnapõhise konkurentsivõime kasvuks on tarvis veelgi kiiremat käibe kasvu koos palgakasvu aeglustumise jätkumisega. Majanduse liigne stimuleerimine (näiteks läbi riigirahanduse) võib aga palgakasvu taas kiirendada (kuna vaba tööjõudu napib).

Kasumite ja investeeringute kasvu väljavaade on paranenud

Käesoleva aasta esimese kvartali kogukasumi ja investeeringute nii kiiret kasvu võib pidada küll erakorraliseks (kasumil  baasefekti mõju, investeeringute tugev kasv ei olnud laiapõhjaline), kuid kasumite ja investeeringute kasvu jätkumise väljavaade on sel aastal ikkagi oluliselt paranenud. Nii tööstus- , ehitus- kui ka teenustesektori ettevõtete kindlustunne on tõusnud. See jääb küll alla 2004-2007 perioodi tasemest, kuid on tublisti üle pikaajalise (nii 10 kui 20 aastat) keskmise.

Ettevõtete majandusaktiivsus ja nõudlus on maailmas viimastel kvartalitel suurenenud. Samuti on euroala majanduskasvu paranemine riikide lõikes laiapõhjaline. Jääme oma varasema prognoosi juurde, et meie peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus püsib sel ja järgmisel aastal tugevam ning pakub ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Ka tugev sisenõudlus toetab käibe kasvu. Eesti ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel paremaks. Nende hinnangul on nõudlus üha vähem ja tööjõu kättesaadavus (eriti teenustesektoris) üha rohkem tootmist takistavaks teguriks. Koos müügihindade kasvuga leevendab käibe kasv kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju kasumlikkusele. Samuti aitab see kaasa tootlikkuse tõusule. Ettevõtete investeeringute kasvu ergutab koos nõudluse paranemisega vaba kapitali osakaalu vähenemine. Samuti jäävad vähemalt veel lähiajal laenuintressid madalaks, mis on investeeringutele toeks.