esg

KPMG: Jätkusuutlikkuses eesrindlikel ettevõtetel tekib edumaa iga päevaga

Jätkusuutlikkus on viimaste aastate kriiside kõrval saanud üheks olulisemaks teemaks ja väljakutseks ettevõtluses. Ühest küljest survestab ühiskonna ootus, teisalt Euroopa ja riiklikud regulatsioonid. Juba täna on paljudes rahvusvahelistes tarneahelates osalemiseks vaja tõestada ettevõtte ESG strateegiat ja keskkonnajalajälge.

Audiitorfirma KPMG Baltics jätkusuutlikkuse vanemnõustaja Elina Vahi selgitab, miks selline surve on tekkinud. Samuti Eesti ettevõtete tänast seisu ning mis regulatsioonide vaates ees ootab ja kus vajadusel abi saab.

Arusaam ettevõtlusest on olnud pidevas arengus. Kasumlikkuse kõrval on muutnud aina olulisemaks igaühe vastutus meie ühiskonna jätkusuutlikkuse eest. Mida see tähendab?

Kõige selgemalt väljendab seda Venemaa agressiooni järgselt ettevõtete lahkumine Venemaa turult. Seda otsust ei tehtud majanduslikel kaalutlustel. Vastupidi see oli majanduslikult kahjulik sest McDonald’s burgerit ja friikartulit soovitakse ju siiani osta. See on esimene kord, kus sotsiaalsed tegurid on ettevõtete jaoks olulisemad kui majandustulemused.

Lisaks nägime eelmisel aastal, kuidas suured energiakontsernid ExxonMobil ja Chevron tundsid tugevat aktsionäride vastasseisu, kuna ei olnud oodatult suutnud paika panna jätkusuutlikkuse strateegiat.

Ülemaailmsetest suurkorporatsioonidest on enamik võtnud jätkusuutlikkuse ja keskkonna, tööjõu ja juhtimiskultuuri (ESG) eripärade tegurid oluliseks osaks oma äristrateegiast. Eesmärk ei ole enam lihtsalt kasumi teenimine ning see arusaam jõuab järjest ka väiksemate ettevõteteni läbi ühiskonna ootuse, suunavate regulatsioonide ja konkurentsi.

Üks käega katsutavamaid aspekte on kindlasti tööjõuturu ootus, sest Z-generatsioon ei vaatle rohepööret kitsalt majanduslikus kontekstis, vaid globaalse ökosüsteemi jätkusuutlikkuse aspektist. Väga raske on värvata talente, kui ettevõttel ei ole jätkusuutlikkuse strateegiat ja vastavaid väärtusi.

Ettevõtete jaoks tähendab see, et peagi ei piisa vaid finantsandmetest ettevõtte väärtuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Uue mõõtena lisandub jätkusuutlikkuse aruandlus, mis võib lähiaastatel isegi suurema tähelepanu saada kui senised finantsandmed ning omab edaspidi võrdväärset rolli finantsidega ettevõtte väärtuse, läbipaistvuse ja tulemuslikkuse hindamisel.

Mis seisus Eesti ettevõtted selles osas täna on?

Ma arvan, et täna enamus Eesti ettevõtetest ei ole hinnanud, mis roll on nendel ja kuidas nemad mõjutavad või on mõjutatud ühiskonna ja keskkonnaparameetritest. See tähendab, et oleme täiesti alguses ning tegutseda tuleb kohe, sest eesrindlikel ettevõtetel tekib edumaa iga päevaga.

Miks teie arvates seda valdkonda täna piisavalt oluliseks ei peeta?

Ma usun, et jätkusuutlikkust peetakse oluliseks ja tahaksin arvata, et keegi teadlikult ei mõtle, et tahaks mitte-jätkusuutlikult tegutseda. Teadlikkus ja arusaam on väga madal, see on põhiline takistus. Ettevõtted ei taju, mis on nende tegelik mõju ühiskonnale laiemalt, kuna seda ei ole kuidagi mõõdetud ega hinnatud. Kuniks seda kaardistust ei ole tehtud, on väga keeruline võtta omaks ka ESG olulisust ühele ettevõttele ning luua arusaam, et kõik ei ole hästi lihtsalt sellepärast, et kontoris sorteeritakse prügi.

Mis on riskid, kui ettevõte otsustab jääda äraootavale seisukohale ja täna veel midagi ei tee?

Suurim risk ei tulene kindlasti regulatsioonidest vaid tarbija ja investori vajadusest.

Tarbijate teadlikkus keskkonnaprobleemidest on kõrge ning tark tarbija otsib kohta, kuidas oma raha paremini paigutada ning loobub tarbimast kaupu-teenuseid, mille valmistaja ei vasta enam tema kõrgetele ootustele. Kliendid eeldavad üha rohkem teavet, kuidas äriühing vastutab keskkonnamõjude eest, kuidas panustab oma töötajatesse, mil viisil ta hindab oma tarneahela vastutustundlikkust ja nende andmete aruande kujul avalikustamine on kõige lihtsam viis hoida oma klienti.

Investoritel on huvi ja nõue uute andmete järgi, kuidas on ettevõttes hinnatud ESG parameetreid: töökultuuri ja kuidas on arvestatud uute riskidega. Kliimariskide, inimõiguste ja tarneahela läbipaistvusega äriplaanis sest sellest sõltub ka uue finantseerimise kättesaadavus ja garanteeritud laenu tagasimakse või investori tulu.

On suur tõenäosus, et kui jäädagi ootama regulatsioonide jõustumist ja hakata tegelema ettevõtte keskkonnamõju hindamisega millalgi hiljem, võib äri selleks ajaks juba ajale jalgu jääda.

Kui kaua ettevõtetel veel aega on?

Et olla oma sektori turuliider, tuli alustada eile. Suurkorporatsioonid Euroopas ja mujal maailmas on sellega juba pikalt tegelenud. Nike andis esimese jätkusuutlikkuse aruande välja 2002. aastal. Kuid kindlasti on täna alustades võimalik rongist mitte maha jääda, eriti Eesti ettevõtetel, kes tegutsevad eelkõige Eesti turul.

Kui sisse tuua regulatsioonide teema, siis sel teekonnal on suunanäitajaks USA ja Inglismaa, kus organisatsioonidel on kohustuslik jagada infot ESG ja kliimariskidest finantsaruande kõrval.

Euroopa Liit on välja töötamas erinevaid direktiive, mis aitavad ühtlustada andmete kvaliteeti ettevõtete kestlikkuse hindamisel ja võrdlemisel. Üks suuremaid regulatsioone, mis ka Eesti suurettevõtteid kohustab koostama jätkusuutlikkuse aruannet on CSRD (corporate custainability reporting directive ehk mitmekesisuse käsitleva teabe ja mitte finantsteabe kohustuslik avalikustamise nõue). Regulatsiooni kehtima hakkamise aasta on täna veel lahtine – esialgses plaanis pidi see rakenduma 2023. aastast, kuid on tehtud ettepanek lükata rakendumine edasi 2025. aastani. Lõplik kuupäev selgub 2022. aasta jooksul.

Suurettevõteteks loetakse ettevõtteid, mille konsolideeritud või eraldiseisval tasemel vastavad vähemalt kahele tingimusele kolmest: keskmine töötajate arv üle 250, varade maht bilansipäeval üle 20 miljoni euro või käive aruandeperioodil üle 40 miljoni euro.

Millest tuleks alustada ja kui palju panustada. Nii ajaliselt kui finantsiliselt?

Ajakava sõltub paljuski ettevõtte hetkolukorrast. Kui palju on juba sisuliselt jätkusuutlikkuse teemadega tegeletud ehk milline on stardipositsioon. Olulise mõjuga on andmete kättesaadavus, mis esmakordsel kaardistusel võib olla ajamahukas. Samuti on oluline valmisolek juhtkonna ja omanike seas aega panustada ja teema oma lauale võtta.

Sõltuvalt sellest võib tavaliselt arvestada esmakordse jätkusuutlikkuse aruandeni jõudmiseks 4-6 kuud perioodi, kuhu jäävad erinevad töötoad ja andmete kogumine. Peale seda algab ESG strateegia tegelik elluviimine, et jätkusuutlikkuse strateegia aspektid ettevõtte äritegevusse integreerida. Rahaline kulu on väga varieeruv sõltuvalt ettevõttest.

Kust ja kellelt ettevõte abi võib saada?

Eestis on palju ettevõtteid, kes on kellegi tarneahelas – seega üks võimalus alustamiseks on uurida oma partneritelt, mida nemad juba hindavad või hakkavad arvestama lepingupartnerite valikul lähiaastate jooksul.

Kui pihta hakata oma jätkusuutlikkuse ja ESG teemade kaardistamisega, siis on mõistlik võtta kõrvale professionaalne nõustaja, kel on varasem rahvusvaheline kogemus sarnaste ettevõtete nõustamisel sest Eestis on võrdlusbaas väga väike. Oluline on aru saada sektori taustast, regulatsiooni nõuetest ja protsessi loogilistest sammudest.

Julgustan kindlasti kaasama tuge väljastpoolt, sest esmakordselt ettevõtte sees ise protsess läbi viia on väga ajakulukas ja keerukas.