Kuidas aitab põllumeest jätkusuutliku põllumajandustootja sertifikaat?

Põllupidamise tulemuslikkus sõltub paljuski ilmast ja kui sellega pole just kõige paremad lood, kipub saak olema kehv ning tuleb mõelda, kuidas kulusid kokku hoida. Samas ei saa unustada tänapäevaseid suundi ja uusi praktikaid, mis aitavad püsida konkurentsis ja vastata toetusteks vajalikele nõuetele. Ettevõtte Aasa Agro OÜ tegevjuht Risto Aasa selgitab, kuidas on tema ärile kasuks tulnud jätkusuutliku põllumajandustootja sertifikaat.

2022. aastal sõlmisid Swedbank ja põllumajandusele keskendunud Eesti kliimatehnoloogia ettevõte eAgronom koostööleppe, mille kohaselt pakub Swedbank Balti põllumajandussektori klientidele soodsaid rahastamistingimusi, kui klient vastab eAgronomi jätkusuutliku põllumajandustootja sertifikaadi kriteeriumidele. 2024. aastal otsustas Swedbank hakata ka eAgronomi investoriks.

Võimalus kulude kokkuhoiuks

Esimene ettevõte, kes Eestis eAgronomi sertifikaadi 2022. aastal välja teenis, oli Aasa Agro OÜ – ettevõte, kes majandab põldusid Läänemaal ja kelle peamine tegevusvaldkond on teraviljakasvatus. „Viimased aastad on põllumajandusele saagikuselt üsna kehvad olnud, seega iga võimalus kulude kokkuhoiuks on tähtis. eAgronomi sertifikaat on võimaldanud meil saada paremat intressimäära investeeringutele, mis aastase perioodi peale on hea kokkuhoid,“ räägib Aasa Agro tegevjuht Risto Aasa.

Kapitalimahukas sektoris nagu põllumajandus, on rahastuse hind olulise mõjuga. “Jätkusuutlikku põllumajanduse sertifikaat võimaldab põllumeestel saada paremaid finantseerimistingimusi, kuna rakendatakse kliimasõbralikke ja taastavaid põllumajandustavasid,” selgitab Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus.

Kasu mitmeti

Alustuseks liitus Aasa Agro eAgronomi süsinikuprogrammiga, mis andis võimaluse katsetada uusi praktikaid, nagu näiteks künni vähendamine ja sügiseste vahekultuuride kasvatamine. „Minu jaoks ei olnud sertifikaadi taotlemisega kaasnev pingutus suur, pigem motivatsioon viia ettevõtte tegevus uuele tasemele. Kuna oleme ka maheettevõte, siis koos süsinikuprogrammiga olid suuremas osas juba vajalikud sertifikaadi tingimused täidetud,“ tõdeb Aasa.

Kuigi Aasa peab sertifikaadi põhiliseks reaalselt mõõdetavaks eeliseks Swedbanki laenu paremaid tingimusi, toovad sertifikaadi reeglid kasu mitmes mõttes. Kuna muld on põhiline tootmisvahend, siis sertifikaadi tingimustes toodud põhimõtted (näiteks peab 75% maast olema kaetud pidevate taimedega, et vältida liigset ja liigniiskes harimist) aitavad parandada mulla tervist.

Sertifikaadi üks tingimus on ka andmete edastamiseks elektroonilise põlluraamatu kasutamine. See aitab omakorda olla valmis PRIA vastavateks nõueteks. Kahjuks ei anna sertifikaat veel lisaväärtust saagi müümisel vilja kokkuostjatele, kuid Aasa loodab, et peagi hakatakse sellist vilja rohkem väärtustama ning siis saab jätkusuutlikult ja keskkonnahoidlikumalt toodetud vilja eest ka suuremat tasu küsida.

Teistele julgustuseks

Aasa räägib, et koostöö Swedbankiga on sujunud siiamaani hästi ja ta loodab, et sektori eripärasid ja raskeid aastaid võetakse arvesse ning aidatakse ka edaspidi finantsprobleemidele kastist välja lahendusi leida.

„Põllumajandussektori poolt kiidan väga Swedbanki, et nad on eAgronomiga koostööd alustanud ja pakuvad lisahüvesid sertifikaadi näol. Põllumeestele, kes kahtlevad, kas hakata sertifikaadi poole püüdlema, soovitan kindlasti need kahtlused endast mööda lasta. Sertifikaadi tingimused on osaliselt kattuvad PRIA uue programmperioodi toetuste nõuetega ja lisaks kooskõlas tänapäeva taimekasvatuse praktika uute suundadega. Pealegi on see majanduslikult mõistlik, sest sertifikaat annab paremaid finantstingimusi uute meetodite juurutamiseks,“ julgustab Aasa ka oma ametivendi.

eAgronom tegutseb kaheksas Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus, ning on alustanud laienemispüüdlusi Rootsi.