La Muu – kümme aastat Eesti oma mahejäätist

Eesti esimene ja suurim mahejäätise tootja, kümme aastat edukalt tegutsenud La Muu keskendub kodukantsi, Eesti ja Soome turu kindlustamisele, et asuda siis taas jõulisema ekspordiplaani kallale.

Kes mäletab 2012. aasta lõppu, mil turule tuli uudne ja paljukiidetud kohalik toode, Eesti oma mahejäätis La Muu? See tuli müügile ja haihtus lettidelt põhimõtteliselt kohe, justkui oleks enne jõule ootamatu suvepäikese käes ära sulanud.

La Muu asutasid kaks kestlikkust väga hindavat noort meest: 2004. aastal koos Uuskasutuskeskuse loonud ja seda aastate jooksul arendanud Rasmus Rask, kes pidas enne jäätisetootja asutamist põhitööna aastaid küll juristi, küll brändijuhi ametit Swedbankis, ning Priit Mikelsaar, kes oli varem üles ehitanud ka mahetoodete poeketi Biomarket. Just soovist pakkuda Biomarketi klientidele peamiselt Saksa päritolu kauba kõrval häid Eesti tooteid sündiski idee rajada La Muu.

Nimi Itaalia reisilt

Rask ja Mikelsaar kaalusid ettevõtte nimena alguses midagi sellist, mis ütleks kohe, et tegemist on mahetootega: Mahevabrik, Biobio ja Bioneer. Sõpradelt-tuttavatelt nõu küsides aga selgus, et need ei kõneta sugugi.

Jõuti arusaamisele, et nimi peab eelkõige kõlama ja hästi meelde jääma. Rasmus Rask meenutab: „Nimi sündis meie vestlusest lennukis teel Itaaliasse jäätisemasinaid vaatama. Arutasime, et see võiks öelda, et me ei tee lihtsalt tavalist jäätist, vaid midagi hoopis erilist, midagi muud. Nii tuligi idee nimetada meie jäätis itaaliapärase artikliga mitmetähenduslikult La Muuks.“

Tuli, nägi, võitis

Nii jõudiski turule esimene Eesti mahejäätis, mis võitis kiiresti paljude südame. „La Muul olid alguses väga nauditavad mesinädalad või pigem paar-kolm mesiaastat, kus inimeste huvi oli väga suur ning samas meie võimekus toota väike. Kuna toode sai kiiresti tuntuks ja maine levis kulutulena, siis võtsid jaeketid meiega ise ühendust, et uurida, kas suudame nende jaoks piisavalt toota,“ jutustab Rask.

Tema sõnul ei olnud ettevõttel esimesel tegutsemisaastal klassikalist müügijuhti, vaid pigem n-ö jaotuskeskuse juht, kes otsustas, mis poodidesse ja kui palju jäätist tarnida. Nüüdseks on olukord muutunud ning kuigi La Muu jäätised on ikka populaarsed, peab tootja teiste jaebrändidega võisteldes siiski vaeva nägema, et inimestele jätkuvalt korda minna.

Tohutu väikeinvestorite huvi

La Muu on sünnist saati olnud Swedbanki klient. „Siin toimuvad meie igapäevased arveldused ning ka käibelaenud, faktooringud ja investeeringud on tehtud Swedbanki toel. Meil on erakordselt hea kliendihaldur Helen, kes on viitsinud meie äri tundma õppida ning olla paindlik ja vastutulelik,“ kiidab ettevõtte tegevjuht hästi toimivat suhet pangaga.

2019. aasta alguses otsustasid asutajad aga investeeringute jaoks lisaraha küsida hoopis ühisrahastusplatvormil Funderbeam. Kuue tegevusaastaga oli La Muu suurte ja tugevate konkurentide kõrval haaranud Eesti pooleliitriste jäätiste turul enda kätte enam kui viiendiku. Et toote formaate laiendamata olnuks edasine kohalik kasv väga keeruline, küsiti avalikkuselt 600 000 eurot esimese korraliku tootmisliini ostmiseks.

Kampaania näitas veel kord, kui palavalt Eesti inimesed La Muud armastavad. „Soovitud summa märgiti täis mõne tunniga ning esimese 24 tunniga jõudis investorite huvi aktsiaid märkida juba miljonitesse,“ räägib Rask. „Lõpuks juhtus, et jagasime 600 000 eurot kõigi soovijate vahel nii, et igaüks sai investeerida 200 eurot. Pole just palju, aga selle eest sai iga investor eluaegse õiguse osta jäätist La Muu kohvikus 20% allahindlusega.“

2020. aastal ühines ettevõte jäätisevabrikuga Suomen Jäätelö, mistõttu on nüüdseks Eesti ja Soome firma koduturud mõlemal pool Soome lahte. Ja kuigi ühisrahastuse abil loodeti kiiremini jõuda ka nii mõnelegi välisturule, on vahepealsetel rasketel aastatel sihte korrigeeritud. „Laienemise plaan on meil alati olnud, aga praegustel keerulistel aegadel katsume positsioone kindlustada koduturgudel ja siis edasi vaadata,“ kinnitab Rask.

Selles töös aitab teda viie-kuueliikmeline põhitiim Eestis ja kolme-nelja inimesega meeskond Soomes, lisaks kevadsuvised hooajatöötajad, kellest osa peab kohvikuid Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ja Muhu saarel ning teine osa tagab piisava tootmise, et sooja hooaja nõudlusele vastu tulla. Just sel ajal teenib ettevõte üle poole aastakäibest ja rauda tuleb taguda, kuniks see on kuum.

Rask usub, et nende inimesi hoiab väikesele tiimile omaselt tugevana koos ennekõike tunne, et iga inimese panusest sõltub palju. „Aga võib-olla on põhjuseks oma töötaja õigus osta La Muu jäätist koju poehinnast poole odavamalt? Kes teab!“

Klientideks üle poole Eesti rahvast

Olgu kuidas on, aga väiketootmise, uue tootmisliini ja viimastel aastatel valikusse lisandunud vahvlijäätistega on Rasmus Rask ja La Muu taganud selle, et varasem nišitoode on jõudnud väga paljude klientideni. Kuigi põhiklientuur on Kalamajas sündinud ettevõttele omaselt ikka veel üsna Kalamaja nägu – avatud uutele kogemustele, otsib uusi ja põnevaid maitsed ning hindab head ja kvaliteetset toitu –, on La Muu jäätist ühel või teisel hetkel söönud üle poole Eesti inimestest. Arvestades, et tooted on müügil ligi 300 kaupluses ja kohvikus üle Eesti, võib eeldada, et klientuur kasvab veelgi ning La Muu töökal tiimil igav ei hakka.

Ettevõtjaks olemisega kaasneva vastutuse ja töökoormuse üle ettevõtte tegevjuht siiski ei kurda. „Palgatööga võrreldes on ettevõtlus eelkõige elustiili muutus. Saad oma ellu otsustusvabaduse, põnevad väljakutsed ja tunde, et su otsustel on mõju, aga ka teadmatust tuleviku suhtes, stressi ning tajumise, et töö tuleb koju ja puhkusele kaasa. Samas ei ole ma kunagi kahetsenud, et ettevõtjaks hakkasin. Pigem mõtlen, et võib-olla oleks võinud selle otsuse teha juba varem kui 35-aastaselt,“ leiab Rask.