Naine inspireerib naist tegutsema

Kui veel kümnendi eest võis naise nägemine IT keskkonnas tunduda sama haruldane kui komeet, siis see müüt on praeguseks murtud ning aina enam naisi leiab oma kutsumuse just selles valdkonnas. Võimubalanss kaldub küll veel meeste poole, aga naiste osakaal ITs on kasvav trend, mis toob sektorisse uut energiat ja perspektiivi. Ajasime juttu kahe tegusa naisega, kes panevad omal moel naiste hääled IT ja start-up’i ökosüsteemis kõlama.

Triin Preem on olnud iduettevõtluse maailmaga seotud juba aastaid, kuni leidis end Swedbanki start-up segmendijuhi kohalt kaks aastat tagasi. „Mulle meeldib mõelda, et ma olen IT ja start-up’i kogukonna saadik pangas ja panga saadik omakorda kogukonnas,“ kirjeldab Triin oma rolli.

Triin tõdeb, et kuigi peab oma oluliseks missiooniks naiste hääle tugevdamist sektoris, kõlavad seal endiselt jõulisemalt tenorid ja bassid. „Ma usun, et põhjus, miks naisi on IT sektoris ja start-upinduses endiselt vähe, on seotud mineviku reaalsusega, kus nendes valdkondades tegutsesidki peamiselt mehed. Selle jaoks, et naised ennast nendes rollides nägema hakkaksid, on vaja rohkem eeskujusid,“ on Triin veendunud.

Elisabeth Taalmann on Swedbanki mitmekesisuse valdkonnajuht, kelle pilgu all kulgeb Swedbank Women in Tech võrgustikutegevus Eestis. See on ettevõtte sisene võrgustik, mis sai hoo sisse 2022. aastal, et innustada naisi kaaluma tulevikku tehnoloogiasektoris. „Meie võrgustikku kuulub ca 1000 naist üle Swedbank Grupi, neist 200 Eestist. Swedbankis töötame avatud ja kaasavas keskkonnas, kus hindame mitmekesisust ega tolereeri diskrimineerimist. Naistele ja meestele pakume sama töö eest võrdseid tingimusi ja ka palka,“ räägib Elisabeth ja toonitab, et Swedbank on üks väheseid Eesti tööandjaid, kes avalikustab töökuulutuse juures ka ametikoha palgavahemikud, et tagada kandideerijate võrdne kohtlemine. Just IT valdkonnas kipuvad naised tihtipeale end alahindama ja meestest tunduvalt madalamat palka küsima.

Numbrid kõnelevad

Ettevõtted on hakanud mõistma, et nende pakutavat tarbivad ühtviisi nii mehed kui ka naised ja vajavad seepärast mitmekesisemaid meeskondi igas disaini ja toote või teenuse väljatöötamise protsessis. Triinu arvates ei ole küsimus tegelikult ainult naiste kaasamises, vaid üldises mitmekesisuses ja tasakaalus. „Uuringud tõestavad, et mitmekesisemad tiimid toovad ka äriedu ja see võiks ometi igale ettevõttele oluline olla. Lisaks on tooted ja teenused ju klientidele, kelle hulgas on nii mehi kui naisi. Siis on ainult loogiline, et ka neid disainivad ja arendavad nii mehed kui naised,“ nendib Preem.

Tõestust, et tänaseks on naisedki leidnud endale IT-s põneva eriala, ei tasu kaugelt otsida. Kui veel kümnend tagasi tundus IT-d õppiv naine pigem harvaesinev erand, siis programmeerimiskooli kood/Jõhvi kandideerijatest moodustasid naised eelmise õppeaasta alguses vaid veidi vähem kui 40%. „Ma arvan, et kood/Jõhvil on ülioluline roll selles, et ka Eestis tõuseks IT õppimise populaarsus igas vanuses ja soos inimeste seas. Kood/Jõhvi võtmetugevuseks on kindlasti see, et nad muudavad IT hariduse väga paljudele kättesaadavaks,“ peegeldab Preem, ka ühte põhjust, miks Swedbank kooli tegevust toetab.

Preem lisab, et kuigi Eesti Swedbanki töötajatest on 70% naised, on naisi panga IT rollides alla poole, ca 45%, aga ka see on turul üsna hea number. „Väga rõõmustav ja huvitav tendents on see, et meie ettevõtte siseselt on naiste huvi IT rollidesse liikumise vastu selgelt kasvutrendis. Kui inimene soovib uusi väljakutseid, siis me julgustame teda majasiseselt liikuma. IT-sse on liigutud nii personali- kui ka näiteks kommunikatsiooniüksusest – siin piiranguid ei ole,“ rõõmustab Preem. Küll aga on naised asutanud ca viiendiku Eesti iduettevõtetest, aga see number võiks olla julgelt suurem.

Kuidas naisi julgustada?

Nii Triin kui Elisabeth tõdevad, et naiste julgustamine IT sektorisse sisenema peaks olema kõigi – nii haridusasutuste kui ka ettevõtjate ühine huvi. Siin saab kaasa aidata nii ühiskond, kui ka ettevõtted. Kui paljudes ettevõtetes tuleb vanemapuhkuselt naasval vanemal jätkata oma palgaga sealt, kus lapsepuhkusele mindi, siis on ka ettevõtteid, kus tagasi tööle tulev vanem tuuakse hetkel kehtivale palgatasemele. Eriti oluline on see sektorites, nagu näiteks IT, kus palgatase võib üsna lühikese ajaga kiirelt tõusta.

Elisabeth lisab, et ettevõtte siseselt saab nii mõndagi IT huviliste naiste jaoks korraldada. Swedbank Women in Tech pakub oma liikmetele nii kogemusseminare, mentorprogramme kui ka põnevaid häkatone, millel võib olla ka reaalne väljund. “2023. aastal korraldatud pangasisesel häkatonil osales 11 meeskonda, kokku 56 naist. Häkatonidelt on sündinud ideid, mis on saanud ka rahastuse ning on seega reaalselt meie rahvusvahelisele ärile kaasa aidanud,“ räägib Elisabeth.

Triinu hinnangul mängivad väga olulist rolli tegelikult naised ise, kes toetavad omakorda teisi naisi ja on eeskujuks. „Naisena on ennast kergem samastada teise eduka naisega ja uskuda, et mina suudan ju ka! Väga äge on vaadata kuidas Eesti start-up kogukonnas tegutsevad naisasutajad on avatud ja valjuhäälsed oma kogemusi jagama. Nemad on teerajajad, tõelised eeskujud ja inspiratsioon,“ lisab Preem. Näiteks Female Founders ja selle asutaja Triin Kask, kellel on parasjagu käsil kolmanda start-up’i loomine ning kes on olnud mentoriks kümnetele iduettevõtetele, on naine, tänu kellele on Eesti nii mõnegi ükssarviku potentsiaaliga naise poolt asutatud start-up’i võrra rikkam.

„Oleme pangaga mitmel aastal panustanud ka Garage48 ja Eesti Pagulasabi poolt korraldatud Ukraina sõja eest põgenenud naiste ettevõtlusprogrammi, mille läbinute hulgas on juba mitmeid toimivaid ja töötavaid ettevõtteid, üle Eesti,“ räägib Preem ja lisab kavalalt, et hea õnne korral kuuleb juba sel aastal ka mõnest uuest ettevõtluspisikuga naistele suunatud projektist.