nordic milk

Nordic Milk: jätkusuutlikkuse teekond ei ole sprint, vaid maraton

Nordic Milk on paari aastaga teinud läbi tohutu arengu jätkusuutlikkuse valdkonnas. Ehkki pikk teekond on veel ees, on kõige olulisem ehk siht kindlalt paigas. Ettevõtte kestliku arengu juht Katrin Tamm selgitas, kuidas Eesti suurim piimatootja 2050. aastaks süsinikuneutraalseks kavatseb saada.

Nordic Milk kaubamärkide hulka kuuluvad Tere ja Farmi. Hiljuti lisandus ka täiesti uus bränd Deary, mille alla tuuakse järk-järgult kõik taimsed tooted. See samm märgib olulist etappi ettevõtte jätkusuutlikkuse teel. Protsess rohelisema tootmise suunas on toimunud pidevalt, ent jõudis ettevõtte suurema tähelepanu alla seoses pakendite probleemiga.

„Olime keskkonnasäästlikumate pakendite otsingul. Kõik tootjad kinnitasid, et just nende pakutav on see parim. Me ei osanud tegelikult hinnata, mis on õige, mis mitte. Tundsime väga puudust informatsioonist,“ ütles ettevõtte kestliku arengu juht Katrin Tamm. Teadmiste täiendamiseks liituti 2020. aasta sügisel Rohetiigri programmiga, mis pani Tamme sõnul ettevõtte süstemaatiliselt jätkusuutlikkuse teemadega tegelema.

Nordic Milk jätkusuutlikkuse strateegia näeb ette süsinikuneutraalsuse saavutamise 2050. aastaks. Vahe-eesmärgina soovib ettevõte 2030. aastaks vähendada otseselt oma tegevusest tulenevat jalajälge 70 protsendi võrra. Lisaks soovitakse terve tarneahela ulatuses vähendada süsiniku intensiivsust tooteühiku kohta 30 protsenti.

Nordic Milk_jalaj2lg

Suuna ja prioriteedid strateegiaks andis kätte süsiniku jalajälje hindamine. Selgus, et 85 protsenti ettevõtte emissioonidest tuleb toorpiimast, mida sisse ostetakse. „Koostöös farmide ja teadusasutustega oleme asunud otsima lahendusi piimaga seotud keskkonna- ja kliimamõju vähendamiseks. Teadvustame endale, et muutused selles valdkonnas ei toimu üleöö, ent peame oluliseks, et töötame ühiselt jätkusuutlikuma piimatootmise suunas,“ märkis Katrin Tamm. Ta lisas, et ühe sammuna on Nordic Milk kokku panemas jätkusuutliku ja ausate kaubandustavade dokumenti, milles kirjeldatud tingimustele peab tulevikus sisseostetav tooraine vastama.

Fookuses: ettevõtte otsestest tegevustest tulenev mõju

Ettevõtte jaoks on sama oluline vähendada ka ülejäänud 15 protsenti süsiniku jalajäljest, mis puudutab suundasid, mis otsesemalt nende kontrolli all: energia, transport, pakendid, lisandid ja jäätmed.

Kui toorpiima tootmine kõrvale jätta, on ettevõtte suurimaks emissioonide allikaks just pakendid. Nordic Milk sortimenti kuulub enam kui 400 erinevat piimatoodet 16 kategoorias. Esimese sammuna kaardistati terve oma pakendiportfell, et saada teada, milliseid neist peaks välja vahetama. „Viisime ennast kurssi, milline on Eesti võimekus prügi sorteerida ja milline on see mujal maailmas,“ rääkis Tamm.

Nordic Milk kestliku arengu juht tõdeb, et pakenditega seonduv on keerukas. Ühest küljest on pakendivaldkonnas tehtud suuri edusamme. Näiteks on ettevõte teatud sarjade puhul kasutusele võtnud tetrapakid, mille sisemise plastikihi koostises on fossiilsed kütused asendatud männiõliga. Hiljuti soetati Swedbanki toel ka täiesti uus pakendiliin, millelt tulevad tooted 100% taaskasutatavates pakendites.

Samas tõdeb Katrin Tamm, et palju räägitud korduvkasutatavate pakendite kasutusele võtmine pole täna veel realistlik. „Toidutootjana on meie esimene prioriteet toiduohutus ning selles mängib võtmerolli just pakend. Me ei saa teha kompromisse rahvatervise arvelt,“ sõnas ta.

Samm sammult rohelisema tuleviku suunas

Pakenditel on oluline roll ka toidujäätmete vähendamisel – nende jalajälg on isegi suurem kui pakenditel endal. Eestis tekib kodudes 34 000 tonni raisatud toitu aastas, millest 4400 tonni on piimatooted. Poodides visatakse ära ligikaudu 2000 tonni piimatooteid. „Piima teekonnal tootmisest toidulauani kulutatakse igas etapis erinevaid ressursse, mistõttu on iga jäätmetesse jõudnud toidu kilogramm suureks keskkonnakahjuks. Kui taaskasutatavas pakendis on toote säileaeg 30 päeva asemel 10 päeva, siis tekib küsimus, mis keskkonna vaatest lõpuks kasulikum on?“ kirjeldab Katrin Tamm toidutootjate dilemmat.

Et vähendada toidukadusid, läheb ettevõte oma tootevalikuga üle „Kõlbik kuni“ märgistuselt „Parim enne“ märgistusele. Söögikõlbulikke tooteid, mille säilekuupäev on lähenemas, annetatakse Toidupangale. „See on hea näide sellest, et alati ei pea investeerima tohutult raha kallisse tehnoloogiasse, et keskkonnajälge vähendada. Teinekord võib ka väike tegu olulist mõju omada,“ rääkis Katrin Tamm.

Teine oluline samm toidujäätmete vähendamiseks on ettevõtte jaoks omamoodi ringmajanduse mudeli suunas liikumine. Tootmise jääkprodukt vadak ning ebastandardsed tooted saadetakse tagasi farmidesse, kus see läheb käiku loomade toiduna või biogaasi valmistamisel. Biogaasist saadava väetiste abil kasvatatakse omakorda loomadele sööta ning neilt saadav toorpiim liigub uuesti ettevõttesse.

„Näeme vajadust ja võimalust vähendada ka oma tootmistegevusest ja toorme ning toodete transpordist tulenevat kliimamõju. Planeerime parasjagu Paidesse uut ressursi- ja energiatõhusamat tootmisüksust. Ühe esimese sammuna läksime aga üle keskkonnasõbralikumatele energiaallikatele. Samuti püüame optimeerida logistikat ja üle minna taastuval energial liikuvale transpordile,“ selgitas Tamm.

Jätkusuutlikkuse teemadega tegelemine on eeldus konkurentsis püsimiseks

Ühe olulise protsessina on ettevõttel käimas ka SBT ehk Science Based Targets initsiatiiviga liitumine. See on suurim omataoline valdkonna- ja teaduspõhine initsiatiiv, mis pakub ettevõtetele Pariisi kliimaleppe eesmärgiga kooskõlas olevat raamistikku oma kliimastrateegia seadmisel ja valideerimisel.

Katrin Tamm selgitab, et paljud rahvusvahelised tootjad ja jaeketid on selle initsiatiiviga juba liitunud ning uurivad ka oma partneritelt, kas nende kliimaeesmärgid on kooskõlas globaalsete sihtidega. „Meile on öeldud, et hiljemalt 2026. aastaks peame selleni jõudma, muidu teatud kaubandusketid enam meie tooteid vastu ei võta. Just selle mõttega täna hoogsalt jätkusuutlikkuse teemaga tegelemegi, et püsida konkurentsivõimelised ja mitte avastada ühel päeval, et magasime õige aja maha,“ ütles Katrin Tamm.

Samas tõdeb ta, et ettevõtte plaan, kuidas jõuda 2050. aastaks süsinikuneutraalsuseni, pole täna veel lõpuni selge. „Kahtlemata peab selleks toimuma märkimisväärne tehnoloogiline areng. Samas olen täiesti kindel, et see juhtub. Näeme juba täna, kuidas kõik selle nimel pingutavad ning investeerivad. Oluline on, et meil on plaan ja me ei unustaks ära, mis on meie lõppeesmärk.

Jätkusuutlikkuse teekond ei ole sprint, vaid maraton. Nagu viimased aastad on näidanud, siis ootamatusi – olgu selleks siis pandeemia, sõda või midagi kolmandat – tuleb ikka ette. Kindlasti mõjutavad need lühiajalisi plaane. Vajadusel võib ju tõmmata pidurit, aga tähtis on, et me ei töötaks selle käigus enda seatud eesmärgile vastu,“ võttis Tamm teema kokku.

 

Olles liitunud Pariisi kliimakokkuleppega ning ÜRO eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, panustab Swedbank järjepidevalt oma jalajälje vähendamisse ja jätkusuutlikkuse valdkonda tervikuna. Nende saavutamiseks on oluline ka meie klientide panus selles valdkonnas. Iga finantseerimisprojekti analüüsi ja otsustamise protsessi käigus pöörame krediidiriskide kõrval tähelepanu ESG riskidele, sh keskkonnariskidele ja neid maandavatele tegevustele.

Nordic Milk on selles valdkonnas kindlasti pioneer, olles üks väheseid, kes on teinud ära põhjaliku jalajälje kaardistuse. Nad ei paista mitte silma ainult enda sektoris, vaid võib välja tuua, et on Eesti ettevõtete seas üks väheseid, kes on need teemad sellise põhjalikkusega ette võtnud.

Igal ettevõttel tasub juba täna läbi mõelda, mis on nende keskkonnajalajälge lähiajal parandavad tegevused ning kuidas ideaalis vähendada süsinikuheidet 55 protsendi võrra juba aastaks 2030 – aga alustama peaks ennekõike enda jalajälje mõõtmisest. Ainult see annab võimaluse seada selgeid eesmärke ja planeerida tegevusi, et olla pikaajaliselt jätkusuutlik. Nagu Katrin ka ütleb, siis on oluline mitte avastada ühel päeval, et oled lootusetult hiljaks jäänud ja turult väljas.

Oliver Olt
Swedbanki toiduaine sektori juht