Taxify. Linnade avaja. Noore ettevõtja preemia laureaat 2016

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas „Eesti parimad ettevõtted 2016“. Autor: Krister Kivi. Foto: Tiit Blaat

Taxify asutajast Markus Villigist õhkub enesekindlust. Kõigest kolme aastaga on Reaalkooli värske lõpetaja loodud äpp, mis laseb taksosoovijal kutsuda endale järele kõige lähemal paikneva vaba takso või rendiauto, kasvanud tegutsema 15 riigis. Möödunud sügisel andis president Kersti Kaljulaid Villigile üle noore ettevõtja preemia, sama konkursi tänavuaastane voor on kõigile kuni 30-aastastele Eesti ettevõtjatele avatud 10. septembrini 2017.

Taxify väärtuseks hinnati 2015. aastal umbes kümme miljonit eurot suuresti tänu vaimustunud investorite poolt sissemakstud rahale. See raha on võimaldanud kiire laienemise Ida-Euroopast Aafrika lõunatippu viival trajektooril.

„Oulu, Tallinn, Tartu, Pärnu, Riia, Vilnius, Grodna (see on see väike linn Valgevenes, millest te siiani midagi kuulnud polnud), Kiiev, Praha, Budapest, Bukarest, Belgrad, Thbilisi, Kiiev, Johannesburg ja veel mõned turud Aafrikas,“ loetleb Villig seniseid vallutusi emotsioonitul häälel. 15 riigis on ettevõttel kokku 750 000 klienti ning 15 000 juhti.

„Päevakavas on mul peamiselt linnade avamine või olemasolevate linnade juhtimine – vaadata, et seal kõik toimib, et inimesed saavad normaalse hinnaga autosid tellida, et kliendid ja juhid on rahul.“

Kunagi pole kõik rahul. Näiteks Amsterdamist suitsetati Taxify minema („testisime turgu, kuid otsustasime, et see pole piisavalt huvitav,“ eelistab Villig öelda), sest kohalik taksokartell lihtsalt keelas kõigil juhtidel Taxifyga liitumise ära ning sõidujagamine pole reguleeritud.

Maailma efektiivseim transpordirakendus

Hollandis tegutsemist jätkaval Uberil on raha, et saadud trahve kinni maksta. Taxify – enda sõnutsi „maailma efektiivseim transpordirakendus“ – nii aga mängida ei taha ning USA, Kanada, Hiina või India turgudest hetkel isegi ei unista. Aafrika ja Ida-Euroopa „metsikus läänes“ on seevastu avaram ja lihtsam (investorid armastavad fakti, et Taxify, kuigi laienemisest higisena jätkuvalt kahjumlik, on leidnud uusi turgusid kümneid kordi pisemate kuludega kui suurkonkurendid). Johannesburgis liituvat Taxifyga sadakond mustanahalist taksojuhti nädalas, ettevõtte palgal – autosid üle vaatamas, juhtidele 30minutilisi kiirkoolitusi tegemas – on Lõuna-Aafrika Vabariigis kümmekond Taxify palgalist.

„Turu avamine“ käib tegelikult „väga lihtsalt“, paljastab Villig, kes firma algaegadel juhte skautinud ka ise – tänavailt ja taksopeatustest. „Nairobis läks otsusest avamiseni üks kuu. Paneme lihtsalt üles oma online-reklaamid ja hakkame juhte otsima ja kui piisav kogus juhte koos, siis palkame kohaliku. Kohalikke me oleme viimasel ajal palganud ainult Skype’i intervjuude põhjal, näost näkku kohtumata.“ Kuid hoolimata teatava klienditeeninduse pakkumisest – Villig vastab sotsiaalmeedias näiteks ise Taxifyd puudutavatele küsimustele või nurinatele – ei võta firma mingit vastutust Taxify kaudu tellitud autojuhi süül õnnetusse sattumise tagajärgede eest. „Taxify on ainult tehnoloogiafirma, kes loob IT-platvormi. Võrdluseks näiteks Facebook või Twitter annavad inimestele võimaluse infot jagada, aga kuidas platvormi kasutatakse, on juba iga inimese vastutus,“ ütleb Villig, rõhutades siiski, et kõigis riikides innustatakse juhte ostma endale kindlustusfirmadelt „täiendavat kaitset“.

Aina enam on Taxify kehtestanud end vahendajast (Johannesburgis võetakse sõiduteenust pakkuvalt juhilt komisjoniks 15 protsenti reisi maksumuse hinnast; Eestis „sõltuvalt autost“ 15–20 protsenti) brändiomanikuks, hinnastamise kehtestajaks. Need sohvrid, kellele tundus talumatu, et Taxify tahab küsitavat hinda ette kirjutada, on alistunud või platvormist lahkunud.

„Nägime, et paljud sõidavad 15 aastat vanade autodega ja küsivad sama raha mis Tallink või Tulika,“ põhjendab Villig hinnalage, mis osal juhtidel pead teoreetilistes kapitalismiavarustes soovitud moel püsti ajada ei lase. Samas peab Taxify ka Tallinki ja Tulika tariife liiga kõrgeks, mistõttu mõlemast suurfirmast on jäänud Taxifysse osalema vaid osa taksojuhte ja sedagi omal algatusel (Tallink ja Tulika üritavad puhuda elu sisse omaenda äpile Taxofon).

Taxify omanik ja klient ühes isikus

Igal hommikul sõidab Villig Taxify kaudu tellitud autoga Viimsist Veerenni tänavale kontorisse ning õhtul tagasi koju. Paarile-kolmele juhile on sõit üsnagi märkamatu noorukese kliendiga saanud ka viimaseks: veidi hiljem on helistanud Taxify klienditeenindus ning teatanud, et leping lõpetatakse. „Liiga vanad autod või kehv keeleoskus,“ märgib Villig napilt.

On ta geenius? Võib-olla mitte just „meite oma Zuckerberg“ – sõiduäppe oli juba enne Taxify loomist kümneid –, küll aga nutikas ärimees, kelle mõtted liiguvad juba sinnapoole, kuidas panna kokku kogutud taksolaevastik vedama ka pakke või pitsasid; kuidas kliente lojaalsuse eest tänama hakata (Uber premeerib iga sõidule kulutatud euro eest ühe Starwoodi hotelliketi Starpointsiga).

Seda, kui paljud „kiisud“ Taxify tõttu töö on kaotanud, Villig ei tea, kuid turult olevat viimastel aastatel lahkunud üks-kaks taksofirmat. Samas kassid, kuigi ta neid ise ei pea, talle meeldivad.

5000€ suurune noore ettevõtja preemia ootab omanikku

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank ootavad noori kuni 30-aastaseid (k.a) Eesti ettevõtjaid kandideerima 5000 euro suurusele noore ettevõtja preemiale. Preemia ja aasta noore ettevõtja tiitli annab president Kersti Kaljulaid üle 5. oktoobril toimuval pidulikul Eesti ettevõtlusauhindade galal. Kandideerimiseks tuleb 10. septembriks saata digitaalselt allkirjastatuna ankeet ja motivatsioonikiri e-posti aadressile konkurss[at]koda.ee. Oma kandidatuuri võivad esitada ettevõtjad ise, nende töötajad, kliendid või erialaorganisatsioonid jt. Konkursile esitatud kandidaatide hulgast valib võitja välja korraldaja organisatsioonide ja ettevõtjate esindajatest koosnev komisjon. Preemiat rahastab Swedbank AS.

Vaata lisa: https://www.koda.ee/et/meist/noorettevotja.