Toiduainetööstuse koroonakriisi stressitest
Olles sisenenud koroonakriisi teise lainesse, mille tagajärjed on veel ettearvamatud, võime tõdeda, et esimese laine on kohalik toiduainetööstus läbinud edukalt. Tulevikus paistab suuri väljakutseid sest sektori tootmismahud ja käive on kriisis kasvanud, aga kulud kasvasid veel kiiremini. Sektori kogukasumlikkus on tänavu esimeses pooles vähenenud tervelt viiendiku võrra ja puhas lisandväärtus töötaja kohta 4,9 protsenti.
Kui kevadel oli kuulda toiduainete tootjatest, kelle tellimused hüppasid lakke, siis kogupilti vaadates oli nii võitjaid kui kaotajaid. Tervikuna sektori keskmine efektiivsus eelmise aastaga võrreldes langes. Arvestades, et sektori kasum käibest on kolm protsenti ja selle taustal tuleb hakkama saada tooraine hindade volatiilsuse ja muude kulude survega nagu tööjõukulud, investeeringud karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks ja järjest kasvav surve efektiivsusinvesteeringuteks, siis on igasugune kasumlikkuse vähenemine olulise tähtsusega.
Kuigi, kevadine ehmatus läbiti väga edukalt, koostasime Swedbankis hiljuti töötleva tööstuse ettevõtete stresstesti sest ettevõtete jaoks on oluline mõista, mis juhtub mustema stsenaariumi korral. Eesmärk oli analüüsida kuidas peavad vastu ettevõtete kasumlikkus või likviidsus kui käive hakkab kiirelt langema, tööjõukulud uuesti kasvama või toimuvad muudatused tarneahelates ja ostjad küsivad pikemaid maksetähtaegu ning hankijad soovivad raha kiiremat laekumist. Kokku testisime 2019 majandusaasta andmete põhjal 128 ettevõtet, milles oli koos toiduainetööstusega läbilõige viiest erinevast sektorist.
Kasumlikkust vaatame testis EBITDA tasemel, mis on ärikasum koos amortisatsiooniga. Toiduainetööstuse valimi keskmine EBITDA marginaal oli 8.8%, mis on vaadeldud sektoritest madalaim. Ülejäänud nelja sektori EBITDA marginaalid olid vahemikus 11.6% – 12.4%. Stresstestis vähendasime käivet 10% ja 20%, mis tähendas, et EBITDA marginaal langes toiduainetööstuses vastavalt 7% ja 4.8% peale.
Kuigi toiduainetööstuse muutuvkulude osakaal käibest nagu tooraine kulud on väga suur ja need vähenevad käibe vähenedes, siis on ikkagi näha oluline mõju ettevõtete kasumlikkusele ja efektiivsusele. Hindamaks sektori hakkamasaamist vähenevate marginaalidega vaatasime ka võlakoormuse taset. Kuna toidutööstuse võlatase on madal, siis 20% käibe languse juures võiks tekkida raskuseid veerandil ettevõtetel. Teistes töötleva tööstuse harudes, näiteks tekstiili või mööblitööstuses, võiks tekkida raskusi laenude teenindamisega juba ligikaudu pooltel ettevõtetel. Tööjõukulude kasvu taastumine tasemele 6% aastas tähendaks, et aastane EBITDA marginaal langust ühe protsendi võrra. Numbrid viitavad, et toiduainetööstus vajab efektiivsuse hoidmine pidevat tähelepanu.
Statistikaameti andmetel on toiduainetööstus efektiivsuse kasvatamisega viimasel viiel aastal ja käesoleva aasta esimeses pooles ka tegelenud. Investeerimisaktiivsus materiaalsetesse põhivaradesse oli 12% kõrgem võrrelduna aastatagusega ning lõviosa investeeringutest suunati just masinatesse ja seadmetesse. Igapäevaselt sektori investeerimisplaanidega tegeledes võib tunnetuslikult öelda, et aasta kokku tuleb siiski nõrgem, kui 2019 aasta. Kindlasti hoiab investeerimist tagasi viirusest tulenev ebakindlus, aga üsna keeruline on lähiaastatel planeerida ka keskkonnaga seonduvaid investeeringuid.
Pariisi kliimakokkuleppest ja teistest strateegiadokumentidest ning tarbijate teadlikkuse kasvust tulenevalt peavad ettevõtted lähiaastatel kohanema, tehes selleks olulisi keskkonnasõbralikke investeeringuid. Samas puudub laiem kokkulepe kuidas eesmärkide täitmist mõõtma hakatakse ning milliseid meetmeid pakub riik sektorile kohanemiseks.
Kolmanda indikaatorina testisime, mis juhtub, kui ostjad tahavad pikemaid maksetähtaegu või hankijad vajavad raha kiiremini kui varem kokku lepitud. Näiteks kolmekümne päeva võrra pikenevad maksetähtajad ostjatelt tähendaks stresstesti valimis olnud toiduainetööstustele, et tekib vajadus täiendava 1,6 miljoni euro suuruse käibekapitali järele. Kui teiselt poolt survestaksid hankijad maksetähtaegu keskmiselt 59 päevalt lühendama 29 päeva peale, tähendaks see juba 3,5 miljoni eurost lisakapitali kaasamise vajadust. Arvestades toiduainetööstuse suurt käibekapitali vajadust on ettevõtted maksetähtaegade muutuste osas tundlikud. Tänases keskkonnas on väga oluline riskid koos varuplaanidega läbi testida, et keerulisematel hetkedel oleks võimalik olukorra hindamise asemel juba lahenduste otsimisele keskenduda.
Globaalsed kriisid ja trendid esitavad toiduainetööstusele suuri väljakutseid ning samal ajal on fookuses nii likviidsus, kui efektiivsuse tõstmine. Swedbanki iga-aastasest tööstusettevõtete uuringust näeme, et sektor ise on aastaid efektiivsust ühe peamise investeeringute eesmärgina fookuses hoidnud. Toiduainetööstuses on hea automatiseerituse tase, kuid nüüd on vaja hoida paralleelselt suuremaid puhvreid likviidsuseks. Kuna sektori võlakoormuse tase on suhteliselt madal ja hoolimata kriisist on pankades piisavalt kapitali, siis tasub oma ideed ja vajadused pangaga läbi arutada. Hoiame kohalikku toiduainetööstust, mis on oluline toiduga isevarustatuse tagamiseks ja annab tööd enam kui 14 000 inimesele.
