Toidutööstuse ettevõtete investeerimisplaanidest
Kevadises Swedbanki tööstusettevõtete uuringus toovad toidu- ja joogitööstuse ettevõtted (edaspidi toidutööstuse ettevõtted) välja, et investeeringuid hoiavad peamiselt tagasi laenukapitali hind ja ebakindlus majanduskeskkonna suhtes. Sellele viitavad vastavalt 49% ja 46% uuringus osalenud ettevõtetest. Samas näitavad uuringu tulemused, et vastanud ettevõtted plaanivad tänavu investeerida ligi kolm korda rohkem kui mullu. Vaatame numbrite taha.
Milline pilt avaneb siis, kui heita pilk Statistikaameti lühiaja investeeringute mahu statistikale ning võrrelda andmeid viimase kümne aasta lõikes? Kvartaalne võrdlus on enamasti liiga lühiajaline, et teha põhjapanevaid järeldusi, kuna investeeringud võivad lükkuda ühest kvartalist teise, aga kui võrdleme käesoleva aasta esimese kvartali andmeid kümne viimase aasta esimese kvartali andmetega, näeme, et tänavusest enam on sektor investeerinud vaid 2021. aasta esimeses kvartalis. Siis kujunes kogu aasta investeeringute mahu kasvuks ligi 24%, mis on ka viimase kümne aasta üks paremaid tulemusi.
Kui võrrelda Swedbanki tööstusettevõtete uuringu tulemusi sama perioodi statistikaga, siis näeme, et viimase kümne aasta jooksul on enamikul kordadel toidutööstuse kevadises uuringus välja toodud ootused peegeldunud ka statistikas. Kui uuringus osalevad ettevõtted prognoosisid investeeringute kasvu, siis see nii ka enamasti läks, ning sama on olnud kahanemiste prognoosimisega.
Erandina võib välja tuua 2022. ja 2023. aasta, kus kevadine uuring ja tegelikkus käisid eri jalga: sektor oli pessimistlikum ja prognoosis investeeringute mahu vähenemist, kuid tegelikkuses toimus vastupidine. 2023. aastal investeeris sektor reaalsuses 22% enam kui 2022. aastal, mil investeeriti samuti 5% rohkem võrreldes 2021. aastaga. Ka siis hinnati, et kõige suuremad investeerimisotsuste takistused on tingitud ebakindlusest majanduses ja laenukapitali hinnast. 2022. aasta uuringu tulemused olid selgelt mõjutatud vahetult enne uuringuperioodi alanud sõjast Ukrainas. Segadusterohke aeg, kasvav ebakindlus tooraine ja energia osas, mis omakorda mõjutas tugevalt tööstuse sisendite hindu, olid olulised mõjutajad, miks toidutööstuse ettevõtete prognoosid investeeringute osas olid tumedamad kui tegelikkus. 2023. aasta uuringut mõjutasid aga ennekõike kõrged intressid, mis uuringu tegemise hetkel olid selgelt kasvu teel, ning jätkunud majanduslangus.
Pealiskaudsel vaatlusel saame uuringust järeldada, et tänavu plaanivad ettevõtted investeerida ligi kolm korda rohkem kui mullu. Kui aga uuringu tulemusi lähemalt vaadata, siis näeme, et sektoril on plaanis mõned üksikud suuremad investeeringud. Kui need välja arvata, siis suurem osa sektorist sisuliselt ei plaani investeeringuid kasvatada. Ühelt poolt võib öelda, et see on sektorile iseloomulik – suuri investeeringuid materiaalsesse põhivarasse ongi üldjuhul vähe –, aga murekoht on pigem see, et ülejäänud vastanutest plaanib investeerida keskmiselt ainult 2% käibest. Üheks, siiski positiivseks põhjuseks võib olla ka vastajate suhteliselt kõrge, üle 40% automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, kuid takistusena nähakse siiski kõrgeid intresse ja ebakindlat majanduskeskkonda.
Tööstusuuringust selgus, et investeeringute tegemise peamine fookus on efektiivsuse kasvul, mis arvestades toidutööstuse pigem tagasihoidlikku kasumlikkust on kasvavate püsikulude juures esmatähtis. Lähema paari aasta jooksul plaanitakse varasemast rohkem keskenduda tarkade laolahenduste, asjade interneti ja masinõppe arendamisele. Uuringus osalenud toidutööstuse ettevõtetest pea kaks kolmandikku toob välja, et arvestavad investeeringuid tehes ka süsiniku jalajäljega, mis on lähiaastate uus normaalsus.
Kuigi ekspordi osas on toidutööstuse ettevõtete fookuses endiselt meie põhjanaabrid, kus uuringule vastanud kaotasid 2023. aastal ka enim turgu, siis 65% vastanutest toob välja, et plaanib laieneda uutele turgudele.
Edasivaatavalt võiks oodata peamise baasintressi euribori alanemist, mis loodetavasti annab lisatõuke investeeringute mahu kasvule ja me näeme sektorit jätkuvalt üles ehitamas efektiivset ja konkurentsivõimelist toidutööstust, mis suudab konkureerida nii siseturul importkaubaga, kui ka kasvatada eksporti. Kuigi aeg on endiselt ebakindel, tasub tugeva bilansiga ettevõtetel jätkata investeerimist, et kasvatada konkurentsivõimet.
