Avalehele
Toiduhindade kasv poeriiulitel on paratamatu

Toiduhindade kasv poeriiulitel on paratamatu

2021 aastat iseloomustab tugev sisendhindade kasv, mille leevenemist lähikuudel ei paista. See on juba mõjutanud toiduainetööstuse kulubaasi, mis on juba jõudnud või jõuab iga tarbijani isegi kui me seda kohe ei pruugi tähele panna.

Palju on kirjutatud metallide, nafta, teravilja ning energia hindade järsust kasvust. Paratamatult tõstab see tasapisi igapäevase toidu hinda. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni toiduhinna indeksi põhjal on oktoobris, võrreldes eelmise aasta sama kuuga, peamiste toiduainete nagu teravilja, piima, liha, suhkru ja õlide hinnad kallinenud 31,3%. Arvestades, et teravilja hinnad jätkasid neljandas kvartalis kasvamist, teised sisendid on jätkuvalt kõrgel tasemel ning palgakasv on läbi koroonakriisi püsinud tugev, on oodata survet toidu hindadele.

Kui viimastel aastatel on toiduainetööstuse käive Eestis tasapisi kasvanud, siis eelmisel aastal langes see üheksa miljoni euro võrra. Kogu sektori käive oli 2,1 miljardit ja keskmine puhaskasumi marginaal 3,2%. Ajalooliselt on see püsinud 3,5% juures. Kuigi tervishoiukriis on avaldanud mõningast mõju ettevõtete kasumlikkusele, siis suures pildis tundub toiduainetööstuse seis hea. 2021 aastal on kulude kasv kiirenenud. Esimesel poolaastal on sektori käive kasvanud 4,4% aga puhaskasumi marginaal on langenud 2,3% peale. Suure osa sisendhindade kasvust on toiduainetööstus seni enda kanda võtnud.

Toormete kallinemise tõttu on ettevõtetel laovarude all kinni tavapärasest rohkem kapitali. See omakorda avaldab mõju toiduainetööstuse võimele teha vajalikke investeeringuid ja investeeringud jätkusuutlikku arengusse on hädavajalikud. Tunnetuslikult võib öelda, et investeeringuid on pidurdanud ka oodatavad rohepöördest tulenevad uued regulatsioonid. Jätkusuutlikkuse teema on väga aktuaalne, kuid hetkel pole selge, millised muudatused täpsemalt sektorit ees ootavad. Aastatel 2021-2024 on oodata 27 erinevat õigusakti ettepanekut, mis mõjutavad sektoris sisuliselt kõike, alates tarneahelatest, pakenditest, keskkonnamõjudest kuni taaskasutuse ja toidu raiskamiseni.

Olles liitunud Pariisi kliimakokkuleppega panustab Swedbank üldise jätkusuutlikkuse arendamise kõrval ka enda jalajälje vähendamisse. Samavõrra oluline on meie klientide panus selles valdkonnas. Need on projektid, mida pangad ootavad ja hea meelega rahastavad. Ettevõtetel tasub kindlasti läbi mõelda, mis on nende keskkonnajalajälge lähiajal parandavad tegevused ning kuidas ideaalis vähendada süsinikuheidet 55% võrra juba aastaks 2030. Pangaga läbi rääkides tasub need ka välja tuua. Üha enam pöörame kliendi analüüsis ja otsustamise protsessis krediidiriskide kõrval tähelepanu keskkonnariskidele ja neid maandavatele tegevustele.

Olles tutvunud mitme ettevõtte süsiniku jalajälje auditiga ning nähes igapäevaselt ettevõtete panustamist jätkusuutlikkuse parandamisse läbi energiatõhususe kasvatamise, pakendite plastivabaks muutmise, taaskasutuse ja logistika parandamise, koostööpartnerite hoolika valimise ja teiste tegevuste, võib väita, et sektori jaoks on teemad väga olulised ja igapäevaselt tähelepanu all.

Pannes nüüd selle konteksti, kus sisuliselt kõik kulud on juba järsult kasvanud kogu toidutootmise tarneahelale, sealhulgas põllumeestele ja töötlejatele, ning jätkavad lähiajal kasvamist, siis on olukord just investeerimisvajadusi silmas pidades keeruline. Kulusid ja investeeringuid saab klassikaliselt katta kasumi arvelt või laenates.

Hetkel on pankades piisavalt kapitali, mida pakutakse ettevõtetele sobilikel tingimustel, kuid ettevõtete kasumi teenimise võime on igal-juhul oluline, et suuta investeerida või võetavaid laene teenindada. Hiljuti tegime Swedbankis stressitesti, et mõista kuidas sisendhindade tõus mõjutab ettevõtete võimet teenindada laenukohustusi ja investeerida. Selgus, et sisendite kallinemine 20% võrra viib selle toiduainetööstuses sisuliselt nulli.

Sama valimi puhul on positiivne, et viimastel aastatel on suudetud kasvatada käivet ja lisandväärtust töötaja kohta. Efektiivsus paraneb, kuid üha suurem osa lisandväärtusest läheb kiire palgakasvu tõttu palgakuludeks ja ettevõtete investeerimisvõimekus ei ole paranenud.

Näiteks ainuüksi 8% palgakasvu aastas vähendaks ettevõtete investeerimisvõimekust aastaks 2023 juba 54% võrra, kui ei suudeta oluliselt kasvatada tootmismahtu inimese kohta, kulusid edasi kanda või kulusid vähendada. Kõige aeganõudvam on reeglina mahtude kasvatamine. Kulud, aga kasvavad hoogsalt, mis tähendab, et Eesti toiduainetööstuse tulevikku silmas pidades on toidu hindade kiirem kasv poelettidel juba lähiajal möödapääsmatu.

Oluline verstapost, et toiduainetööstused saaksid toodete eest õiglast tasu, on pikalt ette valmistatud ja septembrikuus jõustunud toiduainete müüjaid ebaausate kaubandustavade eest kaitsev seadus, mille täitmist hakkab kontrollima Konkurentsiamet. Arvestades, et konkurents jaekaubanduses on kasvamas ning tarbijaid kõnetab soodsaim võimalik ostukorv, siis tuleb loota, et koostöös suudetakse saavutada mõistlikud hinnakokkulepped, mis tagavad kohaliku toidutööstuse jätkusuutliku arengu.

Samal teemal