Hinnakasv püsib tugev, kuid intressimäärade langus jätkub

Tarbijahinnad tõusid euroalal märtsikuus 2,2 protsenti, mis vastas Bloombergi ökonomistide paneeli ootustele. Energiahinnad langesid, tööstuskaupade aastane hinnakasv on püsinud madalal ja teenuste hinnakasv, mis märtsis ulatus küll veel 3,4 protsendini, on aeglustumas. Euroopa Keskpank prognoosib selleks aastaks 2,3 protsendist hinnakasvu. Inflatsioon aeglustub ja euroala keskmine hinnakasv peaks liikuma keskpanga eesmärgiks seatud kahe protsendi suunas.

Erinevalt euroala keskmisest, tuleb Eesti hinnakasv aga sel aastal tõenäoliselt mullusest kiirem. Kuigi Eesti harmoneeritud tarbijahinnad vähenesid märtsis veebruariga võrreldes 0,3 protsenti, oli tõus aastases võrdluses (4,3 protsenti) ikkagi tugev. Ühes Horvaatia ja Slovakkiaga oli tegu euroala kiireima inflatsiooniga. Samas on ka Lätis ja Leedus inflatsioon sel aastal kiirenenud – seal kasvasid hinnad aastases võrdluses 3,6 protsenti.

Eesti selle aastasest hinnakasvust kolmandik tuleb maksutõusudest

Märtsikuuks olid Eesti harmoneeritud tarbijahinnad aasta algusest tõusnud juba kaks protsenti. Statistikaameti andmetel tõusid peaaegu kõikide kaupade ja teenuste hinnad. Vaid rõivaste ja jalanõude hinnad vähenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,6 protsenti. Ka veebruaris oli see kaubagrupp ainus, mille hinnad allapoole liikusid. Rõivad ja jalanõud möödutavad kuus protsenti tarbimiskorvist, mistõttu nende mõju kogu inflatsioonile ei ole väga suur (märtsis -0,2 protsendipunkti).

Eelmise aasta teisest poolest tõusma hakanud majapidamiste hinnakasvuootused küll leevenesid veidi veebruaris ja märtsis, kuid on endiselt üle pikaajalise keskmise. Sel aastal on kiire inflatsiooni taga peamiselt toidukaupade ja teenuste hinnakasv, mida omakorda mõjutavad maksutõusud. Maksutõusud annavad sel aastal ligi kolmandiku kogu inflatsioonist.

Toiduainete hinnad kasvavad maailmaturul eelmisel aastal kerkinud toormehindade tõttu. Kuigi toidutoormete hinnakasv on pidurdunud, avaldab nende varasem tõus veel mõnda aega mõju Eesti toiduainete hindadele. Teenuste hinnakasvu lükkavad tagant nii maksutõusud kui ka senine kiire palgakasv. Samas on palgakasv aeglustumas, eriti avalikus sektoris. Toiduained ja teenused moodustavad kokku üle poole keskmisest tarbimiskorvist, mistõttu nende hinnamuutuse mõju kogu inflatsioonile on tugev. Tööstuskaupade hinnakasv on nõrgema nõudluse tõttu vaoshoitud.

Elektri börsihind oli märtsis madalam kui veebruaris, kuid siiski kõrgem kui aasta tagasi. Samas olid nii toornaftahind maailmaturul kui ka bensiinihind Eestis eelmise aasta märtsiga võrreldes madalamad. Olgugi et soojemate ilmade saabumise ning kütteperioodi lõppemisega võivad energiahinnad allapoole liikuda, jääb nende hinnatase sel aastal võrdlemisi kõrgeks.

Maksutõusud, kiire hinnakasv ja aasta algusest kerkinud tulumaks vähendavad sel aastal keskmise palga ostujõudu. Samas, koos pensionide tõusu ja muude tuludega ning intressimäärade langusest tuleneva positiivse efektiga, üldine ostujõud sel aastal langeda ei tohiks. Vaatamata inflatsiooni kiirenemisele aasta esimestel kuudel, jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv isegi kiirenes.

Intressimäärade langus euroalal peaks jätkuma, kuid ebakindlus on suur

Kolme kuu euribori futuurid selle aasta lõpus on püsinud kahe protsendi lähedal juba pikemat aega, mis näitab, et euribori paneeli kuuluvate pankade hinnangul inflatsiooni aeglustumine ja juba varem prognoositud keskpanga intressimäärade kärpimine jätkub. Samas, kui veel hiljuti pidasid turud Euroopa Keskpanga intressimäära veerandi protsendipunkti kärpe tõenäosuseks aprillikuisel kohtumisel 85 protsenti, siis nüüd on see langenud 70 protsendini.

Suurimaks ebakindluse põhjustajaks on USA kaubanduspoliitika ja võimalikud Euroopa Liidu vastu suunatud tollitariifid, mille president Donald Trump on lubanud avaldada 2. aprillil. Laiaulatuslikud tollitariifid ja Euroopa Liidu vastus nendele pärsiksid Euroopa Keskpanga hinnangul euroala majanduskasvu esimesel aastal 0,3 protsendipunkti, kuid nende mõju inflatsioonile ei ole veel kindel.

Euroopa on lõdvendanud eelarvereegleid, EL kaitsekulutused kasvavad ning Saksamaa suurendab veel oluliselt oma taristuinvesteeringuid. Need otsused võivad inflatsioonile survet avaldada. Samas peaks nende suurem mõju avalduma järgmisel aastal. See kõik mõjutab keskpanga intressiotsuseid.

Kui praegune keskpanga hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 2,5 protsenti, siis euroala neutraalne intressimäär, mis ei erguta ega pidurda majanduskasvu ja mis hoiab inflatsiooni stabiilsena, peaks olema kahe protsendi lähedal. Tõenäoliselt ei taha keskpank sellest intressimäärast allapoole minna, kuid kui euroala majandus jääb liiga nõrgaks, võib keskpank meie hinnangul oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viia aasta lõpuks ka 1,75 protsendini.