Tööstussektori tootmismahtude langus süveneb, kuid tarbimine on tugev

Tööstussektori tootmismahtude langus novembris süvenes. Elektrit toodeti kõrgele tõusnud süsinikdioksiidi kvoodihinna tõttu 43% vähem. Elektritootmise langus mõjutab negatiivselt ka põlevkivi kaevandamist, mille tootmismaht vähenes 42%. Üha nõrgemaid tulemusi näitab ka töötlev tööstus, mille tootmismaht kahanes 4%.

Töötleva tööstuse tootmismahud vähenevad

Alates möödunud aasta septembrist halvenesid välisnõudlusest sõltuva ja meie peamise, kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, tulemused järsult. Halvenemine on laiapõhjaline – novembris vähenes tootmismaht kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusaladest, kusjuures suurima negatiivse mõjuga oli puidutööstus. Puidutööstuse tootmismahud on vähenenud juba mitu kuud järjest ning möödunud aasta keskmisena oli selle tegevusala tootmismaht varasemast väiksem. Puidutööstuse nõrga tulemuse peamiseks põhjuseks on olnud Kesk- ja Lääne-Euroopas puidu kooreüraski leviku tõttu metsade sanitaarraie, millega on tekkinud puidu ülepakkumine ja mis on puidu hinnad alla viinud. Samuti on selle tegevusala viimaste kuude languse taga ülemöödunud aasta lõpu kõrgema võrdlusbaasi mõju. Lisaks puidutööstusele olid tugevama negatiivse mõjuga veel haagiste ja muude transpordivahendite, mööbli ja puitmajade ning elektroonikaseadmete tootmine.

Väheneb nii ekspordi käive kui müük koduturule

Töötleva tööstuse käive on viimastel kuudel vähenenud nii ekspordis, kui ka koduturule müügis. Osalt on ka siin põhjuseks kõrgem võrdlusbaas. Detsembris sellist võrdlusbaasi mõju enam ei olnud, mistõttu siis olid tõenäoliselt veidi paremad müügitulemused. Vaatamata sellele möödunud aasta neljandas kvartalis töötleva tööstuse ekspordikäive vähenes ning ilmselt näeme ka veebruari lõpus avaldatavas aasta viimase kvartali SKP arvestuses kaupade ekspordi olulist nõrgenemist. See pidurdab omakorda ka majanduskasvu.

Eesti kaubanduspartnerite nõudlus väheneb

Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langusesse minek oli ootuspärane. Meie suuremate kaubanduspartnerite kaupade impordikasv, ehk nende nõudlus, on järsult aeglustunud või ka langusesse läinud. Samuti on juba pikemat aega Eesti tööstusettevõtete toodangu ja ekspordi kasvuootused halvenenud. Sel aastal peaks välisnõudlus tulema nõrgem kui möödunud aastal, mis tähendab ka viletsamaid ekspordivõimalusi. Samas on maailmakaubanduses näha ka esimesi positiivseid märke – USA ja Hiina töötleva tööstuse ostujuhtide indeksid, mis näitavad ettevõtete küsitluste põhjal tootmismahtude käitumist, on juba mitu kuud paranenud ning ka Saksamaa vastava näitaja halvenemine on pidurdunud. Maailmas tervikuna näitab töötleva tööstuse ostujuhtide indeks küll ikka veel tootmismahtude langust, kuid see langus paistab olevat põhja läbinud.

Ettevõtted peaksid olema valmis käibe aeglustumise juures tööjõukulusid vähendama

Sellel aastal Eesti majanduskasv aeglustub. See peaks leevendama nõudlust tööjõu järele ning võtma senisel kiirel palgakasvul veidi hoogu maha. Palgakasv jääb siiski võrdlemisi kiireks ning ettevõtete oodatava käibekasvu aeglustumise juures võivad tööjõukulud liialt kõrgele tõusta. Ettevõtetel, kes ei suuda oma tööjõukulusid kohandada käibekasvu aeglustumise või langusega, võib investeerimisvõimekus halveneda ning see võib piirata nende konkurentsivõimet. Liiga kõrged tööjõukulud muudavad ettevõtted haavatavaks.

Tarbijate tugev kindlustunne toetab tarbimist

Tarbimise kasv on aga jätkuvalt mõõdukas. Kiire palgakasv, madalad intressimäärad ja tarbijate tugev kindlustunne hoidsid möödunud aasta viimases kvartalis Eesti jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügitulu kasvu. Oktoobris ja novembris suurenes see näitaja aastases võrdluses ligi 4% ning ilmselt jätkus korralik kasv ka detsembris. Möödunudaastane netopalga reaalkasvu aeglustumine pidurdas eratarbimist (jaekaubandus on vaid üks osa sellest). Sel aastal netopalga reaalkasvu aeglustumine jätkub ning tööhõive kasv peatub – see võib tarbimismahu kasvu veelgi tagasi hoida. Samas, kuna Eesti majapidamised tarbivad keskmiselt vähem, kui on nende sissetulekud, siis on neil ka ruumi tarbimist säästude arvelt suurendada. Kahjuks on aga säästud ebaühtlaselt jaotunud.