Tööstussektoris sel aastal tugev kasv ning lähiaja väljavaade hea

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv (tööpäevade arvuga korrigeerituna 15%), kusjuures töötleva tööstuse ja mäetööstuse tootmismahtude kasvud kiirenesid maikuu kasvudega võrreldes (vastavalt 10% ja 96%). Energiatoodang (elekter ja soojus) kasvas ligikaudu kolmandiku võrra. Kõikide riikide kohta ei ole Euroopa Liidu riikide juunikuu tööstustoodangu kasvunumbreid veel avaldatud, kuid aasta esimese viie kuu järgi oli see Eestis kiireim; töötleva tööstuse tootmismahu kasvuga olime aga Rumeenia järel teisel kohal.

Juunis jätkus tööstustoodangu kiire kasv

Töötleva tööstuse kasvu veab puidutööstus (kust tuli veidi alla poole selle tööstusharu tootmismahu kasvust), kuid tugeva panuse andsid veel põlevkiviõli-, metall- ja keemiatoodete ning elektriseadmete toodangu suurenemine. Seevastu pidurdas selle tööstusharu kasvu jätkuvalt enim tootmismahtude langus elektroonikatööstuses. Mäetööstuse kiire kasvu taga oli ühest küljest eelmise aasta madalam võrdlusbaas (kuna aasta tagasi toodeti õlitehaste hoolduse tõttu vähem), teisest küljest põlevkiviõli paranenud turuhind. Põlevkivitootmise konkurentsivõime kasvule on positiivselt mõjunud ka ressursitasude sidumine õli maailmaturuhinnaga. Mis puudutab elektritootmist, siis on Eesti Soome-Baltimaade regioonis ainuke riik, kus elektri tootmine ületab sisemaist tarbimist.

Kui võtta teine kvartal kokku, siis tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodangu mahukasv küll kiirenes, kuid korrigeerimata andmetel see aeglustus (kuna aprillis oli kaks tööpäeva vähem kui aasta tagasi ning seetõttu aeglustus ka toodangu kasv).

Töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus, kuid ettevõtted peavad oma ekspordi väljavaadet heaks

Nii juunis kui ka teises kvartalis kokku töötleva tööstuse ekspordikasv aeglustus. See puudutab nii ekspordikäivet kui ka mahtusid. Teises kvartalis oli töötleva tööstuse ekspordikäive nõrgem ligikaudu kolmveerandis tegevusalades. Kui jätta välja elektroonikatööstus, mille tellimused on jätkuvalt languses, siis ülejäänud tegevusalades tellimused kasvasid ning tööstusettevõtted peavad oma ekspordi lähikuude väljavaateid isegi paremaks (see näitaja on juba tublisti üle pikaajalise keskmise). Samuti on paranenud nende ootused tellimuste ja tootmismahtude kasvu kohta.

Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on jätkuvalt hea

Teise kvartali esimese kahe kuu keskmise järgi maailmas kaubandusmahtude kasv kiirenes aastases võrdluses. Ettevõtete optimism on paranenud nii Euroopas, USA-s, Jaapanis kui ka mitmel tärkaval turul. See tähendab ootusi suuremate kasumite järele, suuremaid investeerimisplaane ja tööhõive paranemist. Kokkuvõttes võib eeldada, et majanduse üldine kasvutsükkel peaks maailmas ka aasta teisel poolel jätkuma.

Euroala majanduskasvu kiirus on ostujuhtide indeksi järgi kahel viimasel kuul küll veidi aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev. Poliitiline risk on vähenenud, keskpankade lõtv rahapoliitika stimuleerib majandust ning tööturg paraneb. Samas on Ühendkuningriigi majanduse väljavaated halvenenud. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea ning see peaks pakkuma rohkem ekspordivõimalusi. Eesti ettevõtete hinnangul on nõudlus üha vähem tootmist piiravaks teguriks. Rohkem piiravad seda tööjõu kättesaadavus ja tootmisseadmete olemasolu. See viitab ettevõtete suuremale investeerimisvajadusele.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahukasv on aeglustunud

Eesti jaekaubandusettevõtete hinnakasvuga kohandatud müügitulu kasv kiirenes juunis küll 5 protsendini, kuid kvartali kokkuvõttes oli see nõrgem, kui aasta tagasi. Samas oli möödunud aasta esimesel poolaastal ka jaekaubanduses väga tugev kasv, mis tekitas kõrgema võrdlusbaasi.

Sel aastal ootame koos kiirema hinnakasvuga elanike tunduvalt aeglasemat reaalse ostujõu kasvu. Kui kõikide teiste majandussektorite kindlustunne on viimase aasta jooksul tublisti paranenud, siis jaekaubandusettevõtete kindlustunne ja nende lähikuude väljavaade ei ole oluliselt muutunud. Kuigi tarbijate kindlustunne on paranenud, suunavad inimesed üha rohkem raha meelelahutusele ja hobidele. Koos kaubanduspindade suurenemisega võib osades piirkondades jaekaubanduse müügitulukasvu väljavaade halveneda. Järgmisel aastal peaks aga tulumaksuvaba miinimumi järsk tõus elanike ostujõudu parandama, millel peaks olema positiivne mõju jaekaubandusele.