25 aastat ja 19 kilogrammi pangakaarte

Margus Kruudi huvi pangakaartide kogumise vastu tekkis ligi 25 aastat tagasi, kui huviline märkas kaartide erinäolisi kujundusi. Nüüdseks on laialdaste teadmistega kollektsionäär kogunud pangakaarte ligi 25 aastat ning tal on ette on näidata pea 3800 kaarti.

Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama

„Üks tore pangateller lubas uue kaardi väljastamisel vana kaardi mälestuseks jätta,“ meenutab Kruut kogumise alguspäevi. „Kui mul olid mõned huvitavad kaardid juba kogunenud, hakkasin märkama nende erinevaid kujundusi,“ lisab ta. Just nii saigi alguse Kruudi nüüdseks ligi 3800 pangakaardiga kollektsioon.

Kollektsiooniga alustamine ei kulgenud aga kergelt. „Pangad ei andnud näidiseid üldse välja,“ kirjeldab Kruut üht põhitakistust kaartide kogumisel, „keegi ei soovinud võtta riski ning anda pangakaart mõnele võõrale, kes võib sellega teab mida ette võtta.“ Kogu aga kasvas ning ka pangad olid koostööaltimad, sest ajapikku hakati tellima näidiskaarte. See tegi kogumise kordades lihtsamaks, sest näiteks kuld- ja eriti platinum kaarte on kogujal eriti raske leida. „Neid on võrreldes deebet- ja krediitkaartidega tunduvalt vähem liikvel,“ nendib kaardikoguja.

19 kilogrammi pangakaarte

Täpset kaartide arvu Kruut tegelikult enam ei teagi. „Olen proovinud neid üle lugeda, aga osasid on üks, teisi on kaks ja kolmandaid kolm ning pealegi veel erinevates kohtades hoiustatud,“ tõdeb ta. Kaarte hoiab asjatundja kilekaante vahel mitmetes kiirköitjates, originaalkujul pankade saadetud ümbrikutes, karpides ja inimeste saadetud pakendites-ümbrikutes.

Kuidas teab aga koguja erinevates kohtades hoiustatud kaartide ligikaudset arvu? Vastuseks on lihtne valem. „Mul on ligi 19 kilogrammi kaarte ning iga pangakaart kaalub 5 grammi. Ehk siis 19 000 jagatud 5-ga on 3800.“ Sel viisil hoiab Kruut kollektsiooni suurusel silma peal.

ELT-kaart ja Raekaart – vanimad kaardid kogus

Kaardikogujal on laialdased teadmised ka kollektsiooni kõige vanemate kaartide päritolust ning ajaloost. „ELT-kaart osutus 1993. aastal esimeseks sellelaadseks projektiks kogu Ida-Euroopas,“ teab Kruut rääkida ning lisab, et kaarte väljastati 10 000 ringis, kuid kaartide kasutamise aktiivsus oli madal. „Inimesed ei olnud kaardimaksetega harjunud. Peale kahe-kolmeaastast kiratsemist lõppes ELT-kaardi projekt täielikult,“ sõnab Kruut. Raekaarti ei jõutud samuti kaua kasutada. Väljatöötamine jõudis oma arengus pilootprojektini, kuhu oli kaasatud vaid sularahaautomaat ja 130 kaarti. “Kiire lõpu põhjuseks oli turul liidripositsiooni hoidnud pankade soovimatus kasutada väiksema konkurendi poolt väljatöötatud toodet, mis ohustas magnetkaardisüsteemi,“ selgitab Kruut. „1994. aastal oli aga murrang, sest siis hakkasid suuremad pangad väljastama magnetribaga pangakaarte, mis olid kiipkaartidest lihtsamad ja odavamad.“

Haruldased kaardid

Kõige haruldasemasteks kaartideks peab Kruut Hansapanga, Hoiupanga ja Tallinna Panga esimesi testkaarte ning LHV esimeste pangakaartide proovipartiid. Haruldased on ka Toronto Eesti Ühispanga kaardid, sest seda aastakümneid Kanadas tegutsenud väliseestlaste panka enam sellisel kujul (Eesti nimega) ei eksisteeri. Hiljuti ühineti sarnase välislätlaste pangaga ning nimeks sai Northern Birch Credit Union. „Kõige eripärasem on aga Lateko n-ö telestaar-pangakaart,“ ütleb Kruut. Nimelt oli telesaates „Pealtnägija“ üks Eesti klient kõnelenud petuskeemist, mille keskmes oli Läti Lateko pangakaart. „Küsija suu peale ei lööda ja nii oligi – otsisin inimese üles ning ta andis oma kaardi mulle kogusse,“ sõnab Kruut. Kaarti on näidatud ka „Ringvaate“ saates. Disaini poolest peab Kruut aga kõige omapärasemaks Leedu panga Snoras lühiajaliselt Tallinnas tegutsenud filiaali korvpallikaarti, mille üks serv on kumer.

Kauni disainiga Swedbanki ja Hansapanga kaardid

„Esimese Hansapanga kaardiga meenub, et näitasin seda sõpradele ning tekitasin neis väikese kadedustunde,“ meenutab Kruut. Nimelt ei olnud Hansapanga alguspäevadel kerge panga kliendiks saada ning eraisikule maksis kliendiks saamine ja arve avamine suure summa. „Mulle avas arve tööandja ning see oli tasuta. Kandsin oma esimest automaadikaarti kaasas omamoodi uhkustundega, kuni see vahetati kena roosiõie pildiga maksekaardi vastu. Sellest algaski minu pangakaartide kogumise ajalugu,“ ütleb ta.

„Swedbank ja Hansapank on läbi ajaloo väljastanud mitmeid kauni disainiga kaarte, millest on raske midagi esile tõsta,“ ütleb Kruut. Kõige meeldejäävam disain on Kruudi jaoks siiski Hansapanga Hansakogega kolm krediitkaarti — värviline, hõbedane ja kuldkaart. Ka Eduard Vilde pildi ja tema Pisuhänna I vaatuse lõiguga kaart on Kruudi üks läbi aegade lemmikuid.

Kui kümmekond aastat tagasi oli Eestis viis-kuus aktiivset kaardikogujat, siis nüüdseks on peale Kruudi jäänud alles vaid üks aktiivne koguja. Kruudi kogu aga täieneb pidevalt, kuid kaartide kogumisel ei ole ta endale kunagi arvulist eesmärki seadnud. „Pigem huvitun, et kogus oleksid olemas kõik Eestiga seonduvad pangakaardid,“ kirjeldab Kruut oma sihti.