Ekspert selgitab: mis on krediitkaardi ja väikelaenu vahe?
Paljudele võivad väikelaen ja krediitkaart esmapilgul tunduda sarnased – mõlemad annavad võimaluse katta suuremaid või ootamatuid kulutusi, kui omafinantseeringut parajasti napib. Sellega aga sarnasused piirnevad ning õigest valikust sõltuvad nii intressikulu, mugavus kui ka kasutusvõimalused. Selgitame, kumba eelistada ja milliseid aspekte tähele panna.
Kõige tähtsam on mis tahes laenu võttes mõelda läbi laenu suurus, krediidi kulukuse määr ja laenu tagasimakse periood. Kui ees ootab mõni suurem kulutus, näiteks mööbli või kallima tehnika ost, võib kaaluda väikelaenu. Kui aga on tarvis ajutiselt katta mõni väiksem ootamatu kulu ja selle saab lähiajal tagasi maksta, on krediitkaart soodsam valik.
Väikelaenul on krediitkaardiga võrreldes väiksem intress, seega kui tagasimaksed toimuvad pikema perioodi vältel, on laen krediitkaardist soodsam. Väikelaenul algab aastane intress 9,9% juurest, krediitkaartidel on see 14–19% vahemikus, seega annab väikelaen võimaluse tagasimakseid soodsamalt ajas hajutada. Oluline on suhelda pangaga ja valida endale sobivaim lahendus, sest pangad pakuvad sihtotstarbelistele laenudele, näiteks kodu energiatõhususe parandamiseks, ka oluliselt soodsamaid intresse. Swedbankis algavad sihtotstarbeliste laenude intressid 4,9%-st.
Krediitkaarti saab kasutada ka intressita
Krediitkaardil pole kindlat tagasimakse perioodi ning selle kasutaja saab ise otsustada, millal ja mis summas ta krediidilimiidi tagasi maksab. Küll aga on krediitkaardil võimalik enamasti kasutada intressivaba perioodi, mis kehtib tavaliselt jooksva kuu lõpuni või järgmise kuu kindla kuupäevani.
Krediitkaarti on seega mugav kasutada just lühiajaliste kulude katmiseks, näiteks kui ootamatult suurem arve laekub enne palgapäeva või on vaja teha ost, millele kulunud summa saab kohe järgmise sissetulekuga tagasi maksta. See eeldab aga distsipliini, sest maksete edasilükkamise korral muudab intress laenu kallimaks.
Kui rahaasju hästi planeerida, siis saab krediitkaarti kasutada ka nii, et intressi ei pea üldse tasuma. Sellisel juhul on krediitkaart väikelaenuga võrreldes parem valik.
Krediitkaart sobib hästi ka igapäevaseks maksevahendiks, kuna üldjuhul annavad pangad nendega kaasa hüvesid, mida deebetkaardil ei ole. Näiteks ostukindlustus, mis kaitseb suuremaid oste ootamatute kahjustuste või varguse eest, või reisikindlustus, mis pakub turvatunnet välismaal. Seega võib krediitkaarti kasutada ka siis, kui laenu võtmiseks otseselt vajadust ei ole. Oluline on lihtsalt see, et krediitkaarti kasutades mõistetaks, millal tuleb maksta intressi.
Meelerahufond aitab ootamatuste vastu
Kuigi nii väikelaen kui ka krediitkaart võivad aidata kulusid katta, tasub siiski mõelda ennetavalt ning eelarvet planeerides arvestada kulutustega, mida on keerulisem ette näha. Samuti tasub mõista, et väikelaen ja krediitkaart on laenutooted, mille kasutamist võetakse arvesse näiteks siis, kui taotleda kodulaenu.
Kõige parem rohi ootamatuste vastu on meelerahufond ehk rahaline puhver, mis katab vähemalt kolme kuni kuue kuu elamiskulud. See annab vabaduse valida, kas üldse laenu võtta, ja aitab säilitada rahuliku meele ka keerulisematel aegadel.
Laenutooted on küll head abilised, aga vaid siis, kui neid kasutada teadlikult. Kui aga ootamatud kulud muutuvad püsivaks, tasub eelarve üle vaadata ja mõelda, kuidas luua endale tugevam rahaline turvavõrk.
