Ekspert selgitab: mis on krediitkaardi ja väikelaenu vahe?
Paljudele võivad väikelaen ja krediitkaart esmapilgul tunduda sarnased – mõlemad annavad võimaluse katta suuremaid või ootamatuid kulutusi, kui omafinantseeringut parajasti napib. Sellega aga sarnasused piirnevad ning õigest valikust sõltub nii intressikulu, mugavus, kui ka kasutusvõimalused. Selgitame, kumba eelistada ja milliseid aspekte tähele panna.
Kõige tähtsam on mistahes laenu võtmisel mõelda läbi laenu suurus, krediidikulukuse määr ja laenu tagasimakse periood. Kui ees ootab mõni suurem kulutus, näiteks mööbli või kallima tehnika ost, võib kaaluda väikelaenu. Kui aga tarvis on ajutiselt katta mõni väiksem ootamatu kulu ja tead, et saad selle lähiajal tagasi maksta, on krediitkaart soodsam valik.
Väikelaenul on krediitkaardiga võrreldes väiksem intress, seega, kui tagasimaksed toimuvad pikema perioodi vältel, on laen krediitkaardist soodsam. Väikelaenul algab aastane intress 9,9% juurest, kuid krediitkaartidel on see 14-19% vahemikus, seega annab väikelaen võimaluse tagasimakseid soodsamalt ajas hajutada. Oluline on suhelda oma pangaga ja valida omale sobiv lahendus, sest pangad pakuvad sihtotstarbelistele laenudele, näiteks kodu energiatõhususe parandamiseks, ka oluliselt soodsamaid intresse. Swedbankis algavad sihtotstarbeliste laenude intressid 4,9%.
Krediitkaarti saab ka intressita kasutada
Krediitkaardil seevastu pole kindlat tagasimakse perioodi ja inimene otsustab ise, millal ja mis summas ta krediidilimiidi tagasi maksab. Küll aga on krediitkaardi puhul võimalik enamasti kasutada intressivaba perioodi, mis kehtib tavaliselt jooksva kuu lõpuni või järgmise kuu kindla kuupäevani.
Krediitkaarti on seega mugav kasutada just lühiajaliste kulude katmiseks, näiteks kui ootamatult suurem arve tuleb enne palgapäeva või kui on vaja teha ost, millele kulunud summa saad kohe järgmise sissetulekuga tagasi maksta. See eeldab aga distsipliini, sest kui makseid edasi lükata, muudab intress laenu kallimaks.
Kui oma rahaasju hästi planeerida, siis saab krediitkaarti kasutada ka nii, et intressi ei pea üldse tasuma. Sellisel juhul on krediitkaart väikelaenuga võrreldes parem valik.
Krediitkaart sobib hästi ka igapäevaseks maksevahendiks, kuna üldjuhul annavad pangad nendega kaasa hüvesid, mida tavalisel deebetkaardil ei ole. Näiteks ostukindlustus, mis kaitseb suuremaid oste ootamatute kahjustuste või varguse eest, või reisikindlustus, mis pakub turvatunnet välismaal. Seega võib krediitkaarti kasutada ka siis, kui laenu võtmiseks otseselt vajadust ei ole. Oluline on lihtsalt see, et krediitkaarti kasutades mõistetaks, millal tuleb maksta intressi.
Meelerahufond aitab ootamatuste vastu
Kuigi nii väikelaen kui krediitkaart võivad aidata kulusid katta, tasub siiski mõelda ennetavalt ning eelarve planeerimisel arvestada ka kulutustega, mida on keerulisem ette näha. Samuti tasub mõista, et nii väikelaen kui krediitkaart on laenutooted, mille kasutust võetakse arvesse näiteks siis, kui inimene taotleb kodulaenu.
Kõige parem rohi ootamatuste vastu on meelerahufond ehk rahaline puhver, mis katab vähemalt kolme kuni kuue kuu elamiskulud. See annab vabaduse valida, kas üldse laenu võtta ja aitab säilitada rahuliku meele ka keerulisematel aegadel. Laenutooted on küll head abilised, aga vaid siis, kui neid kasutada teadlikult. Kui aga ootamatud kulud muutuvad püsivaks, tasub üle vaadata oma eelarve ja mõelda, kuidas luua endale tugevam rahaline turvavõrk.
