Kas säästlikum kodu oleks uuesehitises või juba ajalooga majas?
Koduvaliku määravad enamasti hind ja asukoht, sageli on energiatõhusus olnud teisejärguline. Ent energiahindade hüppeliste tõusude järel vaadatakse hoolikamalt ka energiaklassi. Uute ehitiste energiaklass on üldjuhul üsna kõrge. Kuid mõningatel juhtudel võib just vanem hoone olla jätkusuutlikkuse poolest parem valik. Mida tuleks võimalikult säästlikku kodu valides arvestada?
Energiatõhusal hoonel on kvaliteetne soojustus, optimaalne õhuvahetus ja tõhus küttesüsteem. Lisaks on selle elanikel säästlikud harjumused, näiteks kasutatakse võimalikult efektiivseid kodumasinaid, ajastatakse energiatarbimist soodsamale ajale, säästetakse vett ning kasutatakse üksnes leedvalgusteid. Praegu ehitatavad hooned vastavad kõrgetele energiatõhususe nõuetele. Alates 2020. aastast peavad Eestis ehitatud hooned olema vähemalt A-klassi energiatõhususega ehk liginullenergiahooned. Renoveeritud hooned peavad tööde tulemusena jõudma vähemalt C-klassi. See tähendab muuhulgas, et hoone on soojustatud, sellel on tihendatud aknad ja muud soojakadu vähendavad konstruktsioonielemendid.
Eestil ja Euroopa Liidu riikidel tervikuna on plaan juba lähikümnendi jooksul hoogsalt riikide elamufondi renoveerida, et aidata järele neid kodusid, mille energiatõhusus on kõvasti alla C-klassi. Ka kinnisvaraostjad on hakanud sellele üha enam ette mõtlema. „Nagu praegusele ajale omane hindab ostja vara energiatõhusust,“ tõdeb Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. „Uute varade juures on seejuures tähtis välja tuua, et 77% neist on A- või B-energiamärgisega. A-klassis on 38% uutest varadest, B-klassis pea samapalju.“
Renoveerimine tasub ära
Vastvalminud kodu ostmine pelgalt kõrgema energiaklassi tõttu ei pruugi siiski igal juhul olla parim valik. Renoveerimist veel vajava elamu ostmise eeliseks on enamasti uusehitistest soodsam hind. Hinnavahest aga võib piisata vanema kodu täielikuks renoveerimiseks – nii on võimalik parandada kodu energiatõhusust, pikendada hoone eluiga ja suurendada selle väärtust. Lisaks on võimalik kodu renoveerimiseks abi saada riiklikest renoveerimisprogrammidest ning taotleda energiatõhususe laenuga rahastust ka pangast.
„Hoonetele kulub laias laastus pool Eestis kasutatavast energiast. Siit on selgelt näha, miks hoonete energiatõhususe suurendamine annab meile jätkusuutlikkuse teekonnal olulise võidu ning aitab süsinikuheidet vähendada,“ ütleb Pärgma. Leedu kogemus näitab, et pärast renoveerimist paraneb kortermaja energiatõhusus keskmiselt 64%. Hinnanguliselt aitab ühe kortermaja renoveerimine tänu vähenenud tegevuskuludele kokku hoida umbes 92 tonni CO₂ heidet aastas.
Vahel aga lihtsalt pole uusehitise valik koduostjal üldse võimalikki – näiteks on suuremate linnade südamed juba üsna tihedalt asustatud ning uusehitistele sobivad alad jäävad pigem äärelinna või kaugemale. Huvilised, kes sooviksid eramaja ehitada Tallinna, kurdavad sageli sobilike kruntide puuduse üle. Üldjoontes on siis valikuid kaks: kas valida ikkagi renoveerimist vajav hoone või otsida vaba krunti kaugemalt. Kui olemasoleva hoone puhul tuleb paljuski leppida juba olemasoleva põrandaplaani ja pinnakasutusega, siis uusehitist plaanides on kahtlemata võimalik rohkem teha oma soovi järgi.
Eluaseme suurus vastaku vajadustele
„Swedbanki 2022. aastal väljastatud kodulaenude statistikast selgub, et 69% juhtudel tehti otsus korteri ja 30% juhtudel maja (sealhulgas paaris- või ridamaja) kasuks. Vaid 1% puhul osteti maad, kuhu järgnevatel aastatel eramu püstitada,“ sõnab Pärgma. Statistikaameti andmed näitavad, et eramajas elab pisut üle veerandi Eesti peredest. Keskmiselt on iga Eesti elaniku kohta kodus ruumi umbes 30 ruutmeetrit.
Värskelt valminud kodudel on tavaliselt veel üks eelis – tõhusamalt kasutatud pind. Aastakümneid vanu korterelamuid, aga ka eramuid iseloomustavad sageli pimedad koridorid, suhteliselt suurem sanitaarsõlm ning elutoast eraldatud väike köök. 2000. aastatest on eelistatud rohkem avatud kontseptsiooniga kodusid, kus võit tulebki vahekäikude ja koridoride kaotamisest, tubade ühendamisest. „Uue korteri pind võib olla väiksem, kuid selles elamise mugavus võib olla koguni suurem, sest ruumiplaan on terviklikumalt läbi mõeldud,“ tõdeb Pärgma.
„Olgu sooviks korteri ostmine või kodu ise ehitamine – esimene samm olgu oma tegelike vajaduste ja võimaluste hindamine. Suurem pind tähendab ka suuremat ülalpidamiskulu ja suuremat energiavajadust. On mõistlik need küsimused läbi mõelda, hoolikalt läbi kaaluda, uurida ka laenu- ja renoveerimistoetusi ning siis alles otsus langetada.“
