Kumb on jätkusuutlikum – maja või korter?

Korteris võib eri transpordivõimaluste, lühemate vahemaade ja väiksemate kulude tõttu olla jätkusuutlikum elada kui eramajas. Teisalt annab oma maja rohkem võimalusi kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, näiteks paigaldada päikesepaneele. Mida tuleks arvestada korteri ja eramaja vahel valides?

Korteris elamise plussid ja miinused

Kortermajas on maa-ala kasutatud otstarbekamalt, sest suhteliselt väikesel krundil asuvas hoones saab end sisse seada vähemalt kümmekond perekonda. Võrreldes eramajaga tarbib sarnase pindalaga korter kuni 30% vähem energiat ning selle ehitamiseks on tarvis palju vähem materjale. Seetõttu on korteri esmane heitekogus ka eramajast väiksem.

Lisaks arendatakse korterelamute lähedusse tavaliselt kogu eluks vajalik taristu: poed, ühistranspordipeatused, koolid ja lasteaiad. Nii on kõik teenused käe-jala juures ning säästetakse sõidukilomeetreid, hoides lisaks kütusele kokku süsihappegaasi heitelt. Kortermaja eest hoolitseb tavaliselt haldusfirma ning elanikud ei pea ise ümbruse korrashoiule, elektriprobleemidele või kanalisatsioonile mõtlema Eramajas on omaniku vastutus palju suurem, ta peab valmis olema ise lahendama kõiki eluasemega seotud küsimusi ise, alustades pruugi äraveost ja lõpetades lume lükkamise või muru niitmisega.

Samuti mängib suurt rolli likviidsus: suurema nõudluse tõttu on reeglina korterit hiljem lihtsam müüa kui eramaja. Sõltub muidugi kinnisvara asukohast ja hinnast, kuid näiteks kui ostjale piisab 60-ruutmeetrisest elupinnast, siis on korteri ostmine paljuski ratsionaalsem valik. Suurema ruumivajaduse ning oma aia soovi korral tuleks aga mõelda eramaja peale.

Eramajale saab paigaldada päikesepaneelid

Majas elamine tähendab eelkõige avaramat kodu ja rohkem privaatsust, kusjuures aja jooksul võib krunt, millel maja seisab, muutuda väärtuslikumaks kui hoone ise. „Majad vananevad, aga hea asukoha väärtus võib oluliselt kasvada,“ ütleb Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. Perede jaoks tähendab suur aed rohkem võimalusi laste tegevuste planeerimiseks, koerale aias tegutsemiseks ning kasvuhoonete ja lillepeenarde rajamiseks.

Kuigi eramaja ehitamine võib kaasa tuua suurema süsinikuheite, siis saab hoonet renoveerida energiatõhusamaks või lisada sellele täiendava energiatootmise allika. Näiteks paigaldada katusele suurema võimsusega päikeseelektrijaama, millest piisab nii maja vajaduste täitmiseks kui ka elektriauto laadimiseks. „Kõrgete energiahindade tingimustes on hea aeg päikesepaneelidele mõelda,“ lisab Pärgma.

Milliseid vigu tuleks eramaja juures vältida?

Kõige olulisem on valida pere vajadusele vastava suurusega maja ning krunt selle ümber.  Kui asukoht on valitud, siis järgmine samm on otsus, kas ehitada ise või soetada juba valmis maja. Vana maja ostes tuleb realistlikult hinnata selle seisukorda ning kaasata ehitusspetsialist, kes adekvaatselt annab ülevaate võimalikest ja vajalikest renoveerimistöödest.  Esimene viga on osta maja kiiruga ja ilma spetsialist kaasamata.

Teine viga on dokumentatsioonile mitte tähelepanu pööramine, et kas vara on ehitus- ja kasutusluba ehk kas maja ehitatud vastavalt nõuetele. Muuhulgas võib likviidsust mõjutada asjaolu, kas kinnistule ligipääs on tõrgeteta tagatud avalikelt teedelt või seatud servituutidega. Pangast laenu küsides hinnatakse nii vara seisukorda kui ka asukohta, millest sõltub, millises määras on vajalik panustada omafinantseeringut. Hea oleks läbi mõelda ka toredusliku iseloomuga lisaväärtused nagu bassein ja sisejõusaal. Kuidas küttekulusid minimeerida nii, et nad leiaks kasutust aastaringi.