Millest sõltub ja mida mõjutab elamute energiatõhusus?

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel kulub ligikaudu 50% Eestis kasutavast energiast hoonetele, mistõttu on oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandada samal ajal ka hoonete sisekliimat, säilitada olemasolevad konstruktsioone ja korrastada hoone välisilmet. 2020. aastast peavad ehitatavad hooned vastama A-energiaklassile, kuid suur osa olemasolevatest kortermajadest on madalama energiatõhususega. See tähendab elanike jaoks suuremat küttekulu, kuid seda saaks vähendada, kui võtta ette hoone renoveerimine. Millised erinevused on uute ja vanade hoonete soojutusvajadustes ning milline mõju on hoone renoveerimisel?

Alates 2020. aastast ei pea ehitatavatest hoonetest A-energiaklassile vastama vaid alla 220-ruutmeetrised elamud ja hooned, kus ei ole tehniliselt võimalik energiat toota. Väga kõrgete, näiteks A- või B-energiatõhususega elamutel on tavaliselt mitmeid küttekulude vähendamist toetavaid lahendusi, nagu õhutemperatuuri reguleerimine ruumide kaupa või soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Selliste hoonete aastane soojusvajadus jääb alla 50 kWh ruutmeetri kohta.

Samal ajal võib vanade renoveerimata kortermajade energiaklass olla F või G, mis tähendab, et nende aastane küttekulu ulatub kuni 300–500 kWh ruutmeetri kohta. See tähendab, et vanas majas kulub sooja hoidmiseks kümme korda rohkem energiat.

Mis teeb ühest hoonest A-energiaklassi hoone?

Energiaklass on märgis, mis näitab hoone energiatarbimist ehk kui palju energiat kulub valgustusele, jahutamisele, kütmisele, vee soojendamisele ja ventilatsioonile. Energiatõhusal hoonel on kvaliteetne soojustus, optimaalne õhuvahetus ja tõhus küttesüsteem. Energiaklasse tähistatakse tähtedega A-st kuni H-ni, kus A on kõige energiatõhusam ehitis. Märgis antakse tervele ehitisele ning vastavalt hoone energiakulule ruutmeetri kohta. 

Liginullenergiahoone ehk A-klassi hoonete ehitusel peetaksegi silmas energiasäästlike materjale ja energiatõhusust ning kasutatakse taastuvenergia tehnoloogiaid, nagu näiteks päikesepaneelid. 

Miks on kasulik parandada hoone energiaklassi? 

Hoone energiaklassi parandamine on kasulik, kuna see aitab säästa kulusid. Swedbankis tehtud arvutused näitasid, et parendades hoone energiaklassi ühe klassi võrra, võib omanik sõltuvalt hoone asukohast, parameetritest, kujust, küttest jms säästa energiakuludelt kuni 30% aastas. Lisaks energiatõhususest tulenevale madalamale hinnale aitab energiaklass vähendada ka keskkonnajalajälge.

Energiaklassi parandamine loob hoonesse ka kvaliteetsema ja tervislikuma sisekliima, mille moodustavad muuhulgas puhtam õhk, vähenenud müratase ja termiline (soojuslik) sisekliima.

Lisaks sellele on Euroopa Liit seadnud aastaks 2050 eesmärgi, et kõik hooned peavad olema liginullenergiahooned, mistõttu tuleks uue hoone ehitamisel või renoveerimisel arvesse võtta energiatõhusust, et hoone vastaks tulevastele energiatõhususe nõuetele. 

Kuidas energiatõhusust parandada?

Kõige mõistlikum on renoveerimist alustada energiaauditi tellimisega, et saada selge pilt, millised majaosad vajavad soojustamist või elemendid väljavahetamist. Sageli on võimalik maja muuta palju energiatõhusamaks isegi ainult aknaid või uksi vahetades. Tasub analüüsida, kas olemasoleva kütte- ja ventilatsioonisüsteemi parandamise või väljavahetamisega on oodata sisekliima paranemist ning kas ja kui kiiresti investeering ära tasub. Energiatõhus eramu võib tähendada ka seda, et see on piirkonna kinnisvaraturul likviidsem ja väärtuslikum vara.

Eramajas elades on soojus- ja elektrikulu sageli üsna suured. Seetõttu võiks juba maja ostes uurida, millised on kõige suuremad kulud, ning kaaluda variante, kuidas neid vähendada. Lisaks uste ja akende vahetamisele võiks suurema tööna ette võtta fassaadi ja katuse soojustamise ning soojusseadme ümberehitamise, sest need muudatused võivad pikas plaanis tuua väga olulise kokkuhoiu. Terve maja soojustamine ja akende-uste väljavahetamine annab soojuse kokkuhoidu kuni 50%, küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa 5–25% energiakuludest.

Üks viis hoone energiatõhusust suurendada on energiatarbimist elustiilist lähtudes kohandada. Paljud uued ehitised ja renoveeritud korterid võimaldavad määrata eri tubades sobiva temperatuuri. Juhtimisseadmete paigaldamisega saab temperatuuri reguleerida, näiteks öösel vähendada ja päeval suurendada. Selline temperatuuri sättimine aitab ekspertide sõnul vähendada korteri küttekulusid 10–20%.

Energiatõhus hoone nullmarginaaliga

Selleks, et soodustada kiiremat üleminekut keskkonnasõbralikumatele lahendustele, pakub Swedbank eraisikutele ja ettevõtetele jätkusuutlikkust toetavaid laene ja liisinguid soodustingimustel. See tähendab, et inimesed saavad osta või ehitada A-klassi eluaseme, parandada energiatõhusust ja soetada jätkusuutlikke lahendusi soodsamalt kui varem. „Me soovime anda oma panuse Eesti majanduse arengusse ehk vähendada energia- ja elektrikulu, edendada energiasäästlikumate elamute ja tootmishoonete ehitamist ning suurendada energiasõltumatust,“ ütleb Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks võetavaid laene ja liisinguid saavad eraisikud ja ettevõtted taotleda Swedbanki internetipangas 30. septembrini. Jätkusuutlike toodete finantseerimisel on marginaal esimesed kaks aastat 0%, sellele lisandub 6 kuu euribor. Euribor ei lisandu päikesepaneelide laenule ning selle laenu puhul ongi koguintress kaheks aastaks 0%.