Millisel juhul paigaldada kodule päikesepaneelid?

Päikesepaneelide paigaldamise kasulikkuse kohta on viimaste aastate jooksul avaldatud palju erinevat infot. Aasta-paar tagasi, kui energiahinnad olid laes, tundsid kõik huvi rohelise lahenduse vastu. Käesoleval aastal tuli aga päikesepaneelide omanikel võrku tagasi müüdud elektri eest hoopis juurde maksta. Kohati vastuoluline info tekitab küsimuse, millisel juhul tasub üldse hoonele päikesepaneelid paigaldada. Jagame paari mõtet, millega tasub enne ja pärast paneelide paigaldamist arvestada.

Milliseid aspekte peaks enne paigaldust arvesse võtma?

Päikesepaneelide paigaldamine on tihti ajendatud tahtest energiakulude pealt kokku hoida. Selleks et hinnata energiasäästu suurust tuleks mõelda järgmistele aspektidele:

• Esmalt tuleks üle vaadata oma aastane elektritarbimine ja -arved, et kogustest ja kuludest ülevaade saada. Elektritarbimise vajadused on väga erinevad, mistõttu tuleb kõigepealt hinnata, milline lahendus on kodu jaoks kõige tõhusam, ning alati ei pruugi selleks olla just päikesepaneelid. Võib juhtuda, et elektriarveid analüüsides mõistate, et tarbite nii vähe elektrit, et investeering pole mõistlik. 
• Teiseks tasub üle vaadata, kas ja kuhu on paneele üldse võimalik paigaldada ning mis on olemasoleva pindala eeldatav tootlikkus. Kõikidele katustele pole võimalik paneele paigaldada. Võib ka juhtuda, et tootlikkus osutub varjulise ala tõttu minimaalseks. Näiteks võivad päikesevalgust varjata ning päikeseenergia tootlikkust otseselt mõjutada kõrged puud ja hooned. Selle hindamiseks tasub nõu küsida eksperdilt.
• Lisaks tuleks hinnata päikesepaiste taset piirkonnas, kuhu soovite paneele paigaldada, ning otsida infot keskmise aastase päikesekiirguse kohta. (Kust leida sellist teavet?)

Millistel tingimustel tasub päikesepaneele paigaldada? 

Päikesepaneelid toodavad maksimaalselt energiat suvel, pisut vähem kevadel ning üsna vähe sügisel ja talvel. Aasta lõikes kasutab majapidamine optimaalse suurusega päikesepargi puhul toodetud elektrist ise ära keskmiselt 50%, suvisel tippajal umbkaudu 25–30%. Ülejäänud elektri saab börsihinnaga tagasi elektrivõrku müüa. Nii tekib elektripakkuja juures ettemaks, millelt saab pimedatel kuudel teha tasaarvelduse.

Mida rohkem toodetud elektrist kohapeal ära tarbitakse, seda tasuvam on projekt. „Peamine sääst tekib ikkagi koguselt, mis tuleb võrgust pärast omatoodangu kasutamist juurde osta,“ selgitab Swedbanki erapanganduse juht Tarmo Ulla.

Kodutarbija tootmisvõimsuse arvutamisel kehtib rusikareegel, et aastane toodang võiks tarbimisega ligikaudu võrdne olla. Kui näiteks majapidamises kulub aastas 5000–7000 kWh elektrit, siis on optimaalne 5–6 kW päikeseelektrijaama rajamine, mille jaoks on vaja umbes 17–18 päikesepaneeli.

Kui kodutarbija teab ligikaudset majapidamise energiakulu, saab selle põhjal hinnata, kas päikesepaneelide paigaldamine tasub end üldse ära. Väikese energiasäästliku kodu ja seadmete omamisel ei pruugi investeering ennast aga ära tasuda. 

Miks paigaldatakse päikesepaneele?

Nagu oleme näinud, võivad energiahinnad järsult tõusta ja kuude kaupa kõrgel püsida. Selleks et mitte ootamatust hinnatõusust sõltuda, on võimalus ise energiat toota, paigaldades kodule elektrit tootvad päikesepaneelid.

Päikesepaneelide tootlikkus on suurim päevasel ajal, mil ollakse kõige enam kodust ära, mistõttu jääb energia lihtsalt tarbimata. Kuna õhtune tootlikkus on madalam, tuleb puudujääv elektrienergia suurema tõenäosusega võrgust juurde osta. Siin tuleb appi energiasalvesti, kuid peab tõdema, et see tehnoloogia ei ole täna veel laiatarbekasutusse jõudnud. Loodame seda edusammu lähitulevikus näha. Energiasalvesti jäädvustab paneelide abil toodetud energiat, mida saab kasutada siis, kui tootmine on madalam või ei toimu seda üldse. Salvesti vähendab veelgi vajadust elektrit juurde ostma või seda miinushinnaga tagasi võrku müüa. 

Samm-sammult saame vähendama asuda oma ökoloogilist jalajälge ning ühtlasi luua jätkusuutlikuma kodu. Paneelide paigaldamine on sellel teekonnal vaid üks samm. Näiteks kodu renoveerides või ventilatsioonisüsteemi ehitades saame teha vajalikke tegevusi hoone energiaklassi parandamiseks. Päikesepaneelid on vaid osa tervikpildist. Kui kodus on näiteks elektriauto, saab ka seda laadida päikeseenergiaga. Pikemas perspektiivis võivad need sammud viia energiasõltumatuseni. 

Kui kiiresti päikesepaneelid end ära tasuvad?

Tavaliselt on päikesepaneelide kasulik eluiga olenevalt süsteemist ligikaudu 25 aastat. Euroopa Komisjoni 2017. a uuringu järgi on Eestis päikesepaneelide investeeringu tasuvusaeg madala päikesekiirguse tõttu pikem.

Päikesepaneelide tasuvusele mõeldes tuleks arvesse võtta erinevaid tegureid. Enne paigaldamist tuleks analüüsida nende võimalikku asukohta ja selle tootlikkust. Oluline on ka valitud päikesepargi süsteem, muundur ja paigaldus. Kui ostetud paneelid pole kvaliteetsed ja paigaldus korrektne, siis vajavad paneelid tõenäoliselt juba mingi aja pärast remonti.

Uurige toetusvõimalusi

Ligikaudu võib arvestada, et 1 kW päikesepaneelide täiskomplekti hind koos paigaldusega on 1200–1300 eurot, millele lisandub võrguettevõtte määratud päikesejaama liitumistasu.

Eestis pakub KredEx päikesepaneelide paigaldamiseks korteriühistutele toetust. Seejuures puudub kohustus toodetud energiat võrku müüa ning seda võib kasutada vaid enda tarbeks. Toetuse määr on 30%, kui paneelidega kompenseeritakse ainult korterelamu üldelektri tarbimist ning 40%, kui nendega kaetakse ka eluruumide elektritarbimist või paigaldatakse lisaks energiasalvesti.

Samuti saavad päikesepaneelide paigaldamiseks toetust taotleda väikeelamute renoveerijad. Toetuse suurus on 30% ja kuni 20 000 eurot, kuid päikesepaneelide paigaldamiseks tuleb teha ka soojustustöid.

„Praegu on hea aeg päikesepaneelide jaoks ka laenu taotleda, sest Swedbankil kestab 30. septembrini kampaania, millega saab esimesel kahel aastal laenu nullmarginaaliga,“ lisab Ulla.

Millist lahendust valida?

Perede elektritarbimise vajadused on väga erinevad, mistõttu tuleks kõigepealt hinnata, milline lahendus on kodu jaoks kõige tõhusam. Selleks, et arvutada aastaringselt tarbitud elektrienergia kogust, tuleks igakuine tarbitud kilovatt-tundide kogus korrutada 12-ga.
Kui näiteks kuus tarbitakse 250 kWh elektrit, siis aastas teeb see 3000 kWh. Sel juhul tuleks valida 3 kW päikeseelektrijaam, sest siinses kliimas toodab 1 kW võimsusega jaam ligikaudu 1000 kWh energiat aastas. Kui aga koju on plaanis soetada soojuspump või elektriauto, tuleks mõelda suurema võimsuse peale.