Mu kodu on mu kindlus! Ja pensionisammas?
Hiljuti avaldas Eesti Pank leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemused, kust selgus, et Eesti elanike investeeringud on rohkem kinnisvaras kui finantsteenustes. Kinnisvara, väärisesemed ja sõidukid moodustavad ligi 90 protsenti leibkondade varadest. Peaaegu poolte leibkondade jaoks on kodu nende peamine investeering.
Pikemaajalises vaates on paljud pered haavatavad
Samal ajal näitavad Rahandusministeeriumi tellimusel läbiviidud rahatarkuse uuringu andmed, et pere peamise sissetulekuallika kadumisel saaks igapäevaste kulutustega ilma laenamata või oma kodust loobumata vähem kui ühe kuu hakkama 27% Eesti elanikest. Vaid 23% tuleks toime pool aastat või enam, ilma et peaks laenu võtma või kodu müüma. See näitab, et pikemaajalises vaates on inimesed rahaliselt haavatavas seisus ja ei oma piisavalt säästupuhvreid.
Kodu kui kindlus, mitte investeering
Veelgi kaugemas tulevikus – oma pensionipõlves – plaanib kinnisvara ja muude varade (nt auto, juveelid, kunstiteosed) müümisest tulu saada vähem kui kümnendik vastanuist. Oma kodu müümist ei nähta kui üht võimalust oma investeeringute realiseerimiseks vanemas eas. Seega peetakse oma kodu kindluseks, mitte pensionisambaks.
Telefoninumber ennustab kinnisvara hinda?
Kinnisvara ostmisel mõjutavad meie hinnanguid selle väärtusele paljud tegurid. Lisaks objektiivsele infole kallutavad meid ka alateadlikud mõjurid, näiteks on võimalik ära kasutada ankurdamist. Ühes eksperimendis tutvustati esmalt müügis olevaid maju 10-minutise ettekandega, toodi välja kõik olulisemad faktid ja näitajad. Seejärel paluti inimestel kirja panna oma telefoninumbri kolm viimast arvu ja seejärel korrutada see tuhandega. Näiteks, 555 x 1000= 555 000. Lõpuks paluti neil hinnata tutvustatud majade väärtust. Need, kes olid kirja pannud suurema arvu eelneva korrutise vastusena (näiteks 870 000) hindasid elamute hinda märkimisväärselt kõrgemaks kui need, kelle telefoni number lõppes väiksemate numbritega. Inimesed olid enesele teadmata jäänud esmalt kirja pandud arvusse ankrusse. Kinnisvara müüjad teavad sama tegurit kasutada, meile esimesena näidatud kodu hind muutub võrdluspunktiks, mille järgi otsustame, kas järgmine pakutav korter või maja on odav või kallis.
Ekspertide liigne enesekindlus
Ankrud mõjutavad ka kinnisvaraeksperte. Teises katses anti kinnisvaramaakleritele põhjalik informatsioon müügis oleva maja kohta ning anti võimalus seda vaatamas käia. Neile öeldi ka maja hind. Osadele tegelikust väärtusest odavam, teistele kallim. Külastuse ja põhjaliku analüüsi järel paluti maaklereil pakkuda, kui palju nad selle maja eest oleksid nõus maksma ja millist hinda ise müües küsiksid. Ootuspäraselt oli neile näidatud hind muutunud ankruks ehk võrdluspunktiks, ning kõrgemat hinda näinud eksperdid hindasid seda oluliselt kallimaks kui odavama pakkumise nägijad. Kui neilt küsiti, mis nende otsust mõjutas, ei tunnistanud ükski mingit mõju nende pakutud hinnale. Eksperdid olid liialt enesekindlad ning ei uskunud, et neid miski nii kallutada võiks. Sama katset tehti ka tudengitega. Nemad olid oma hinnangutes umbes sama palju kallutatud kui eksperdid, ent nad tunnistasid, et esmalt öeldud hind nende otsust mõjutas.
Optimism kinnisvara hindamisel ja karjakäitumine
Meedias räägitakse aeg-ajalt kinnisvaramulli lõhkemise võimalikkusest. Varasemate suurte majanduskriiside analüüsimisel on käitumisteadlased toonud võimalike põhjustena välja optimismi, kättesaadavuse ja esindavuse otsustamiskalded (availability & representativeness bias). Kui pikka aega on kinnisvara hinnad olnud tõusuteel ja on saanud lausa sotsiaalseks normiks kinnisvarasse investeerida, siis võivad inimesed ilma pikemalt mõtlemata selle investeerimisotsuse teha. Näib, et hinnad saavad vaid tõusmist jätkata. Seda nimetatakse ka karjakäitumiseks (herding behaviour). Kui aga inimene veel mäletab eelmist finantskriisi või omab isiklikku kogemust kinnisvara langusest saadud kahjuga, teeb ta tõenäoliselt ratsionaalsema otsuse ilma teisi matkimata. See tähendab, kui ta suudab võimalikku negatiivset stsenaariumi ette kujutada, kaalub ta otsust hoolikamalt ja hajutab investeerimisriske enam.
Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja.
