Kuidas jääda pensionile nii, et see oleks võimalikult kuluefektiivne?
Paljude inimeste jaoks moodustab vanaduseas igakuiselt pangakontole laekuv pension suurima osa nende sissetulekust. Kuigi pensioni suurust määravad enim tööstaaž ja nooremas eas tehtud otsused, siis on võimalik veel vahetult enne pensionile jäämist teha nutikaid valikuid, mis mõjutavad oluliselt pensionimaksete suurust.
Mida lähemale jõuab pensioniiga, seda tähtsamaks muutub küsimus, kuidas kogutud pensionivara targalt kasutada. Kui nooruses keskendutakse investeerimisele võimalikult hea tootlusega, siis pensionile lähenedes tuleb hakata mõtlema stabiilsusele, maksudele, väljamaksete vormile ja seda nii vanaduspensioni kui ka II ja III samba kontekstis.
Vanaduspensioni ehk I samba puhul on kõige olulisem nüanss ajastus. Eesti pensionisüsteem võimaldab pensioni saamist pensionieas ka edasi lükata ning iga edasi lükatud aasta tõttu suureneb hiljem igakuist väljamakset. Sotsiaalkindlustusamet arvutab suurendusprotsendi inimese eluea edasi lükatud aastate arvu, statistikaameti elutabeli ja Euroopa Keskpanga võlakirjade intressimäärade järgi. Näiteks 2025. aastal annab üks edasi lükatud aasta ligi 5% suuremat igakuist pensionit, viis edasi lükatud aastat aga juba 45%. Kui tervis ja finantsseis seda lubavad, võib hilisem pensionile minek tähendada väga suurt rahalist tulu.
Paindlikkus annab võimaluse piisava pensionistaaži korral ka kuni viis aastat varem pensionile minna, kuid see otsus tähendab tuntavalt väiksemat pensionit. Näiteks sellel aastal aasta varem pensionile mineku korral muutub pension 8% väiksemaks.
Saab ka maksuvabalt
Pensioniea eel on mõislik üle vaadata ka II ja III samba fondid, kuhu investeeritakse. Kõrgema riskiga fondid võivad küll tuua pikaajaliselt paremat tootlust, kuid ka lühiajaliselt märgatavalt langeda. Kui langusperiood satub ajale, mil soovitakse raha välja võtta, võib see tähendada, et ootamatult peab väiksema summaga läbi ajama. Seepärast tasub kõrgemas eas eelistada fonde, kus riskitase on väiksem.
Lisaks fondide valikule võiks mõelda sellele, kuidas ja millal II ja III sambast kogunenud raha on plaanis pensionieas välja võtta. Kui võtad raha välja enne pensioniiga, peetakse väljamakselt kinni hetkel kehtiv tulumaksumäär, mis sel aastal on 22%. Kui oled pensionieas või selleni on jäänud kuni viis aastat ja valid ühekordse väljamakse, siis rakendatakse 10% tulumaksu. Erandiks on siin inimesed, kes tegid III sambasse esimese sissemakse enne 2021. aastat. Nemad saavad soodsama maksumääraga raha kasutusele võtta 55. eluaastast, mis muidugi ei tähenda, et seda peaks tegema, sest ametliku pensionieani on jäänud veel vähemalt 10 aastat ning selle aja jooksul jõuab III samba varasid veel märkimisväärselt suurendada.
Fondipensioni eelised ja tingimised
Samas on olemas ka täielikult maksuvabu lahendusi, näiteks fondipension (regulaarsed väljamaksed pensionifondidest) või kindlustuse kaudu sõlmitud väljamakseleping, kus väljamakseid tehakse pika perioodi jooksul kord kuus või kvartalis. Neid väljamakselahendusi saab kasutada mõlema samba fondide puhul.
Fondipension tähendab, et inimene valib, mis perioodi jooksul väljamakseid tehakse. Et fondipension oleks maksuvaba, peab see kestma vähemalt sama kaua, kui keskmiselt on inimesel tema vanuses veel elada jäänud. Seda näitab statistikaameti elutabel. Sellest lühema perioodi valimise korral on ka igakuised väljamaksed maksustatud 10% tulumaksuga, kuid saab valida ka veel pikema perioodi. Sarnased reeglid kehtivad ka kindlustuslepingu sõlmimisel.
Fondipensioni ajal jätkab väljamaksetest üle jäänud raha fondis kasvamist. Liitiintressi mõju on sellises vanuses märgatav ja juba paariprotsendine tootlus võib tähendada tuhandeid eurosid lisatulu.
Pensionile jäämist võtta sama tõsiselt kui selleks kogumist. Vali õige hetk, kasuta maksusoodustused targalt ära ning mõtle läbi, kuidas raha välja võtad. Nii tagad endale rahalise kindluse ka pensionieaks.
Rohkem infot pensionifondide kohta leiad meie kodulehelt ja lisaks sellele soovitame ka lugeda teisi nõuandandeid raha kogumisest meie blogist.
