Ekspert selgitab, mida koduse päikesejaama rajamisel silmas pidada

Elektriarveid vähendavad päikesejaamad on koduomanike seas muutumas üha populaarsemaks ja kättesaadavamaks. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak räägib, mida on vaja teada ja teha, et päikesepaneelid end võimalikult hästi ära tasuks.

Möödunud aastal kasvas Swedbanki päikesepaneelide laenumaht võrreldes aasta varasemaga 196%, mis näitab inimeste kasvavat huvi keskkonnasäästliku energia kasutamise ja kodude energiatõhususe tõstmise vastu.

Koduse päikeseelektrijaama rajamist tuleks alustada majaasendi kindlaks määramisest. Kuna asume põhjapoolkeral ja päike liigub meist lõunakaares, siis tagavad parima tootluse paneelid, mis on suunatud lõunasse. „Kuni 60-kraadine sektor lõuna suuna suhtes on veel aktsepteeritav ehk siis 30 kraadi ida või lääne poole. Kui paneelid vaatavad sellest vahemikust väljapoole, siis ei ole projekt tõenäoliselt enam majanduslikult tasuv,“ nendib Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak.

Vastavalt hoone asendile saab edasi otsustada, kuhu ja kuidas päikesepaneele paigaldada. Sobib nii elamu katus kui vaba aianurk, aga ka seinad ja rõdupiirded. Tootlikkuse mõttes on lisaks ilmakaartele oluline ka paneelide paigaldamise kaldenurk. Meie laiuskraadil on selleks optimaalne vahemik 35-45 kraadi.

Millistele elamutele päikesepaneelid sobivad?

„Traditsioonilise viilkatusega elamu omanikel üldjuhul muret pole, sest nende katus on täpselt sobiva kaldega,“ räägib Meesak. Päikesepaneelide katusele paigaldamise puhul pole tänapäeval enam takistuseks ka selle kattematerjal. Kandekarkassid on olemas praktiliselt kõikidele katusetüüpidele, olgu need valmistatud siis plekist, bituumensindlitest või eterniidist.

„Olemas on ka katusematerjalidesse integreeritud päikesepaneele, mis välisel vaatlusel isegi ei reeda, et katusel elektrit toodetakse. Seda tüüpi lahendus sobib näiteks muinsuskaitse all olevatele hoonetele ja miljööväärtuslikesse piirkondadesse, kus hoone välisilmet muuta ei tohi,“ selgitab ekspert.

Meesaki sõnul on viilkatuste kandevõime arvutamisel meie kliimas juba arvesse võetud lumest tulenevat lisakoormus, mistap päikesepaneelide täiendav raskus sellele olulist lisamõju ei oma. Lamekatusega funkelamute puhul soovitab ta lasta ehitusinseneril projekti põhjal hinnata lisaraskuste paigaldamise võimalikkust hoone peale.

Projekt on seda tasuvam, mida rohkem toodetud elektrit kohapeal ära tarbitakse

Täna pole ka enam kindlasti küsimus, kas päikesejaam ennast ära tasub, vaid kui kiiresti. Kodujaamade kasutegur sõltub sellest, kui palju vähem tuleb tänu omatoodangule võrgust elektrit juurde osta ning kui palju saab võrku müüa.

Päikesepaneelid toodavad maksimaalselt suvel, pisut vähem kevadel ning sügisel ja talvel üsna vähe. Aasta lõikes kasutab optimaalse suurusega päikesejaama puhul majapidamine toodetud elektrist ise ära keskmiselt 50%, suvisel tootlikkuse tippajal umbkaudu 25-30%. Ülejäänud elektri saab müüa börsihinnaga elektrivõrku. Nii tekib elektripakkuja juures ettemaks, mida saab tasaarveldusena pimedamatel kuudel ära kasutada.

Praeguste tehnoloogiahindade ja elektri turuhinna juures jääb koduse päikesejaama tasuvusaeg kuskil kaheksa kuni kümne aasta juurde. Mida rohkem toodetud elektrit kohapeal ära tarbitakse, seda tasuvam projekt on. “Peamine sääst tuleb ikkagi sellest, kui palju vähem tuleb tänu omatoodangule võrgust elektrit juurde osta,” ütleb Meesak.

N-ö rusikareegel kodutarbija tootmisvõimsuse arvutamiseks on see, et aastane toodang võiks olla umbes sama, kui on tarbimine. Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht toob näiteks majapidamise, kus kulub aastas 5000-7000 kWh elektrit. Sellise tarbimise puhul on optimaalne 5-6 kW-se päikeseelektrijaama rajamine, mille jaoks on vaja umbes 17-18 päikesepaneeli.

Oma elektritarbimisele vastava päikesepaneelide soovitusliku võimsuse ja ligikaudse kokkuhoiu saab igaüks välja arvutada kalkulaatori abiga – see annab hea esialgse indikatsioon projekti maksumusest. Kui päikesejaama rajamiseks vajaminevat investeeringut kohe tagataskust võtta ei ole, ulatab Swedbank abikäe fikseeritud intressiga päikesepaneelide laenu näol.