Et rohepööre poleks vaid sõnakõlks, on tegusid vaja
Jätkusuutlikkusest ja kliimamuutustest on saanud 21. sajandi peamised teemad, mis leiavad käsitlust pea kõigis eluvaldkondades: alates teadusest, poliitikast ja äriplaneerimisest kuni muutusteni mõtlemises ja tarbimises. Täiskasvanuikka on jõudnud uus ja sotsiaalselt aktiivne põlvkond, kes peab kliima- ja jätkusuutlikkuse küsimusi väga oluliseks. Nad eelistavad tooteid ja teenuseid ning rajavad ise ettevõtteid, mis neid samu väärtuseid kannavad, sest nad teavad, et see on nende tuleviku nimel vajalik.
Jätkusuutlikkuse teerajajad
Selle suve lõpul viidi Swedbanki tellimusel läbi küsitlus*, kus uuriti inimeste teadlikkust ja eelistusi jätkusuutlikkuse teemadel. Eraldi sihtrühmana vaadeldi uuringus jätkusuutlikkuse teerajajaid (13 protsenti vastanutest). Valdavalt on tegu alla 34-aastaste kõrgharidusega inimestega, kes on valmis esimesena võtma kasutusele uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid. Nad kujundavad avalikku arvamust ja riigi tulevikku, ning nende seisukohti ja tänaseid valikuid tasub ettevõtetel tuleviku prioriteete seades kindlasti arvesse võtta.
Uuringus küsitletud teerajajate sihtrühmast 78 protsenti leidsid, et keskkonnateemad ja tuleviku heaks muutuste ellu viimine peaksid olema tänapäeva ettevõttes kesksel kohal.
Täna peab keskmine eestlane ettevõtet jätkusuutlikuks, kui ettevõte tegeleb oma keskkonnajalajälje ja ressursside kulutamise vähendamisega. Oluliseks peetakse ka ettevõttesisest sotsiaalset vastutust (töötajate heaolu, võrdsed võimalused), taastuvenergia kasutamist ja ärieetikast kinnipidamist. Teerajajate sihtrühma jaoks on ettevõte jätkusuutlik, kui ta võtab vastutuse oma toodete ja teenuste keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest ning panustab ka ühiskonnas laiemalt sotsiaalselt oluliste probleemide lahendamisse. Samuti peab see teerajaja teistest olulisemaks, et ettevõtte reklaam ei kutsuks üles liigselt tarbima.
Leian, et kuigi üldises plaanis on rohepööre vaikselt igasse ettevõttesse sisse pugemas, peaksid nad siiski juba täna pöörama veelgi enam tähelepanu sellele, mida nad keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid silmas pidades eri tasanditel saaksid ära teha. Üks asi on oma enda tegevuse otsene mõju, teine aga mõju läbi oma toodete, teenuste ja valitud partnerite kaudu.
Kindlasti tuleb roheliste teenuste arendamisel ja valimisel olla tähelepanelik, et väline pilt ei oleks rohelisem kui selle tegelik sisu – ettevõtte eesmärk peaks olema ka päriselt negatiivseid keskkonnamõjusid vähendada. Läbi viidud uuringu järgi viivad teerajajad end jätkusuutlikkuse teemadega sügavuti kurssi ning pööravad asjakohasele infole rohkem tähelepanu: kui pooled kõikidest uuringule vastanutest usuvad tavaliselt ettevõtete keskkonnaalaseid väiteid ilma fakte kontrollimata, siis teerajajate puhul kehtib see vaid 24 protsendi kohta. Seega on nad tarbijatena palju tähelepanelikumad võimaliku rohepesu ohu osas.
Uuring näitab lünkasid üldsuse teadlikkusest
Paraku ei saa märkimata jätta ka seda, et muu hulgas osutavad Swedbanki uuringu tulemused lünkadele üldsuse teadlikkusest jätkusuutlikkuse teemadel. Kuigi väga suur osa uuringule vastanutest (92 protsenti) väitis, et nad on jätkusuutlikkuse mõistest kuulnud, oli neil selle tähenduse oma sõnadega kirjeldamiseks vaid väga üldsõnaline arusaam. Võibolla see ongi hetkel jätkusuutlikkuse valdkonnas üks põhiprobleem ꟷ me oleme küll juba teadlikud, et tegu on olulise teemaga, aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda päriselt oma ellu rakendada, jääb veel arusaamatuks. Vajame selgemaid eesmärke ja lahendusi, nii riigi, ettevõtete kui ka üksikisiku tasandil. Aga me ei saa ootama jääda, et keegi meile selle info koju kätte tooks. Peame igaüks nende lahenduste otsimise nimel vaeva nägema ja koostööd tegema. Eriti suur roll on siin ettevõtetel, kes tegutseksid targalt ja pakuksid kestlikemaid lahendusi, mida tarbijani viia. Selge on see, et tegemist on muutuste juhtimisega ja see võtab aega, aga kui liigume kõik koos ühes suunas, näeme ühel hetkel ka rohepöörde võlusid, mitte vaid valusid. Tarbija saab oma eluviisi kestlikumaks muuta siis, kui tal on selleks sobilik keskkond ja tooted-teenused. Ettevõtete ja riigi ülesandeks on need lahendused välja mõelda.
Swedbankis oleme oma klientidele läbi teenuste digitaliseerimise pakkunud juba mõnda aega jätkusuutlikumaid lahendusi ꟷ kliendil pole täna oma igapäevaste pangatoimingute tegemiseks pangakontorisse kohapeale sõita ega paberit kulutada. Vajalikud toimingud saab ta teha mugavalt internetipangas või mobiiliäpis. Mis puudutab pangakaarte, edastame juba mõnda aega PIN-koode internetipanga kaudu ning võimaldame digirahakottide kasutamist. Sisuliselt tähendab see seda, et klient võib kodust lahkudes pangakaardi koju jätta, kui tal digitaalne rahakott mobiiliga kaasas on. Enamus makseid teevadki meie kliendid just mobiilis, eriti pärast Apple Pay lisandumist.
Uudisena alustasime tänavu oktoobrist üleminekut taaskasutatud plastist pangakaartidele, pikendasime kaartide kasutusperioodi ning arendame järjekindlalt ka muid kaardimaksete digilahendusi. Endiselt pakume oma klientidele tavapärasest soodsama hinnaga keskkonnasõbralikku autoliisingut, päikesepaneelide ja kodu energiatõhususe laenu, samuti on jätkusuutlikud meie Robur investeerimisfondid ja pensionifondid. Pingutame tublisti, et järkjärgult muuta kõik oma tooted jätkusuutlikuks ja keskkonnajalajälg kliimaneutraalseks.
*Swedbanki tellimusel Norstati poolt läbi viidud veebiküsitlus august-september 2021. Uuringus osales 1009 vastajat vanuses 18-64.
