Hoolitseme selle eest, et ka järgmistel põlvedel oleks hea

Veel mõni aasta tagasi räägiti palju CSR (ettevõtete sotsiaalse vastutuse) valdkonnast, täna on selle tähendus laienenud ja saanud uue kolme tähega lühendi – ESG. Lihtsustatult tähendab see jätkusuutlikkust, seda nii looduskeskkonna, ühiskonna kui ettevõtte juhtimistavade vaates. Ootus on, et iga endast ja end ümbritsevast lugupidav ettevõte annab oma parima, et ka aastate pärast oleks maailmas hea elada.

Swedbankis alustas möödunud aastal tööd Maris Riim, kes hakkas kujundama täiesti uut ametikohta – jätkusuutlikkuse valdkonnajuhi oma. Istume Marisega Liivalaia kontori raamatukogus maha ning räägime temast ja jätkusuutlikkuse teemadest lähemalt. Tule kaasa!

Oled tänaseks üle aasta jätkusuutlikkuse valdkonnajuhina töötanud. Nagu spordireporterid küsivad – kuidas emotsioonid on?

Mitmekülgsed. Ma olin kohe alguses meeldivalt üllatunud, kui palju panga sees jätkusuutlikkusega seonduvatest teemadest räägitakse ja kui palju juba tehtud on. Üllataval kombel ka seespool isegi ei tajuta seda piisavalt. Me teeme palju rohkem kui räägime. Samas on see valdkond nii kompleksne, et sellest väga lihtsalt rääkida ongi omajagu väljakutse. Aga mu süda on rahul, sest me astume iga päev samme, et olla igas oma tegevuses võimalikult jätkusuutlik.

Sa alustasid täiesti uuel ametikohal – jätkusuutlikkuse valdkonnajuht. Seega oled saanud seda ametikohta enda visiooni järgi kohandada. Mis on olnud kõige tähtsamad esimesed kolm teemat Su töölaual?

Kõigepealt proovisin aru saada, kus maal praegu oleme ja kuhu on vaja edasi liikuda. See on tegelikult lõputu teekond, sest me kogu aeg areneme, ettevõte on suur ja selles kiiresti arenevas valdkonnas nullpunkti naljalt ei teki. Teise sammuna olen ma keskendunud meie sisemise teadlikkuse ja kompetentside tõstmisele, sest enne kui me räägime klientide ja avalikkusega, peame ise uskuma ja end selles teemas kindlalt tunduma. Näiteks kutsusime ellu jätkusuutliku reede inspiratsioonihommikud, rohesaadikute klubi, kliendihaldurite koolitused, viisime läbi arutelusid, mis aitaksid leida meie arenguvõimalusi jm. Kolmas samm on meie klientide kaasamine sellesse teekonda. Hetkel on eriti hea meel koostöö üle TalTechiga, kellega koos lõime ESG eksperdi programmi, mille esimese grupiga alustame septembris. Kuna valdkond on uus ja mõneti keeruline, saame läbi sellise koostöö aidata Eesti ettevõtteid jätkusuutlikkusele üleminekul. Lisaks on meil väga hea jätkusuutlike toodete portfell, mis toetab kliendi jätkusuutlikke valikuid ja arengut. Ma tahan väga uskuda, et me hakkame üle saama küsimusest „miks“ on meil vaja seda üleminekut teha ja jõuda kiiremini küsimuseni „kuidas“. Mõistan, et meil on praegu ühiskonnas nii palju kriise ühe korraga, aga kui me nendest igaühega ei tegele, veereb lumepall aina edasi.

Miks on ESG vaates just E kõige enam fookuses?

E ehk keskkondlik jätkusuutlikkus on lihtsalt kõige uuem fookus ja hetkel ka kriitilisim. Swedbank on aastaid panustanud ühiskonda, nii läbi hariduse ja rahatarkuse, ettevõtluse ja noortespordi toetamise kui ka ettevõtte juhtimiskultuuri arendamise. Skandinaavia ettevõttena on keskkonnateemad jõudnud meie igapäevategevustesse juba aastaid tagasi, kuid on nüüd saanud strateegilisema fookuse. Kindlasti mängivad siin rolli ka Euroopa Liidu regulatsioonid, mis on seadnud finantssektori rohepöörde üheks veduriks. Aga lõpuks on kliimakriisil väga selge mõju ühiskonna jätkumisele tervikuna. Me lihtsalt peame hoolitsema selle eest, et ka järgmistel põlvedel oleks siin planeedil hea elada.

Mis Sind oma töös köidab?

See on tõepoolest valdkond, mis on väärtuste vaates kasvanud mu külge aastatega ja olen väga tänulik, et saan sellesse nüüd igapäevaselt panustada. Surve on suur, tekitab ka omajagu stressi, ma ei salga. Aga sellel tööl on missioon. Oleme Rohetiigri asutajaliige ja mulle meeldib nende visioon Eestist kui esimesest kliimaneutraalsest riigist. Proovime pangana seda eesmärki igati toetada.

Mis on panga roll selle sama kliimaneutraalsuseni jõudmiseks?

Me vaatame seda kahe sambana: meie enda kontoritegevuse kliimaneutraalsus ja kliimaneutraalsus läbi meie äritegevuse. Toetame riigi ja Euroopa Liidu plaani jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Sinna jõudmiseks vajab riik ja kogu maailm uusi lahendusi, innovatsiooni. Me peame keskkonda reostavad tegevused ümber kujundama. Mitte vaid energiasektoris, vaid praktiliselt kõigis sektorides. Eraisik saab oma tegevuses muutuda kliimaneutraalseks, kui tal on sobilikke tooteid ja teenuseid, mida tarbida. Enne seda tuleb suur töö teha ettevõtetel ja riigil. See on koht, kus pank tuleb appi rahastusega. Finantseerides rohepöördeks vajalikke tegevusi, saame kliimaneutraalsusele kõige enam kaasa aidata. Meie roll on ühel hetkel otsustada, kas me tahame reostavat tegevust finantseerida. Teeme olulisi otsuseid juba praegu. Näiteks fossiilkütuste tootmist me enam ei finantseeri. Oma kontoritegevuse jalajälje mõõtmise ja vähendamisega oleme tegelenud juba aastaid. Viimase kolme aastaga oleme vähendanud oma CO2 emissioone 60%. Samal perioodil oleme 100% oma emissioonidest kompenseerinud läbi ettevõtte, kes tegeleb metsade istutamisega. Sel aastal alustasime ka oma laenuportfelli jalajälje mõõtmist. Seega kliimaneutraalsuseni jõudmine on järjepidev töö.

Millise soovituse annaksid teistele ettevõtetele?

Jätkusuutlikkuse või ESG-ga me lahendame ühiskondlikke ja keskkondlikke kriise, aga selle oma strateegiliseks suunaks seadmine on ettevõttele konkurentsieelis. Ja ka vastupidi, kui ettevõte ei pea seda oluliseks, siis võib see saata hoopis saatuslikuks ja kajastub ühel hetkel nende pangakontol ja seda üldse mitte positiivses vaates. Selge on see, et  tahad või mitte, tarneahelad toovad selle surve nii või teisiti. Regulatsioonid survestavad samuti. Mõistlik oleks juba täna julgeid samme astuda.

Millest sa unistad?

Kliimapositiivsest pangast. Küsimus ei ole ainult selles, kes suudab oma süsinikujalajälje ära mõõta, seda vähendada ja vajadusel läbi mõne muu tegevuse kompenseerida. Me peame tegema päris tegevusi, mis aitaksid korvata seda kahju, mida inimkonnana (ja äritegevusena) oma planeedile ja ühiskonnale teinud oleme. On väga positiivne, et järjest enam riike ja ettevõtteid seavad omale süsiniku vähendamise eesmärgid, aga aastal 2050 on natuke hilja hakata mõtlema nendele taime- putuka, loomaliikidele, kes selleks ajaks juba hävinenud on. Peame vaatama tervikpilti ja tegutsema paralleelselt. On päris suur väljakutse, millega pank või ükskõik milline muu ettevõte oma põhitegevuse kõrval tegelema peab. Me oleme selles kõik koos.