Kas autovaba elu on võimalik? Autovaba elu plussid ja väljakutsed

Euroopa komisjoni poolt 2022. aastal läbi viidud uuring näitas, et inimesed liiklevad peamiselt kahel põhjusel – töö ja vabaajategevused (poodlemine, trennid ja muud tegevused). Kõik need sõidud on aga enamasti lühikesed ja enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides tehakse 54% lühisõitudest eraautodega. 

Transpordist tulenevad heitekogused moodustavad ELi kasvuhoonegaasidest lausa veerandi. Üks Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke on kliimaneutraalsus, mis näeb ette transpordi põhjustatud kasvuhoonegaaside vähendamise 90% võrra 2050. aastaks. Seetõttu tuleb üha enam hakata mõtlema alternatiivsetele liikumisvõimalustele. Valides liiklemiseks keskkonnasõbralikuma jalutamise, edendad tervislikku eluviisi, säästad autokulutustelt raha ja vähendad õhusaastet. 

Elu kastis: vabatahtlik loobumine loovusest ja spontaansusest

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas Tallinnas elav inimene oma päevi veedab? Suurema osa ajast veedab ta tõenäoliselt „kastis“, olgu selleks siis kodu, auto või kontor. Piiratud ruum võib aga pärssida loovust ning takistada uute ideede tekkimist ja väljendamist. Vähemalt olen mina end nii tundnud. Lisaks kõrvaldab see igapäevaelu võrrandist kavandamata kohtumised. Mis siis, kui veedaksime vähem aega „kastis“ ja hoiaksime seeläbi ka raha kokku?

Autost loobumise võlu: aja ja raha kokkuhoid

Kas linnas elades tasub üldse autost loobumist kaaluda? Osa vastusest peitub mitmesugustes hüvedes, mis võivad selle otsusega kaasneda. Esiteks tähendab auto omamine ja selle käigushoidmine märkimisväärset rahalist väljaminekut. Kütusekulu, kindlustus, parkimistasud, auto hooldus – kokku moodustavad need suure osa igapäevastest kuludest. Eraldi ei tundugi need ehk teab mis kõrged, kuid kokku liites võib autokulude suurusjärk olla üllatav.

Teiseks võib autost loobumine säästa ka aega, sest autota ei pea sa muretsema ummikute ega parkimiskoha pärast. Esialgu võib ajasääst tunduda kahtlane, sest meie mõttemaailma on juurdunud arusaam, et autoga saab kiiremini. Mina sõidab tipptunnil kesklinnast rattaga koju umbes 15 minutiga, samas kui mu naaber kulutab selleks autoga 40 minutit. Enamiku ajast tema seisab, mina aga olen liikumises.

Toimetulek miinustega

Muidugi ei käi autost loobumine alati libedalt. Üks suurimaid väljakutseid võib olla mugavusest loobumine. Autosõit võib tunduda kiire ja lihtne viis kohale jõuda. Jalgsi käimine või rattaga sõitmine võib tunduda ebamugav, eriti kui ilm on halb. Eesti puhul on see olnud üks põhiargumente autost loobumise vastu. Siiski võib just ebamugavus avada ukse uutele kogemustele ja mõttemustritele. Kui tunned, et mugavusest loobumine on keeruline, võiksid alustada väikeste sammudega.
Kord nädalas auto vahetamine muu liikumisvahendi vastu on alustuseks täiesti piisav. Oma kogemusest võin öelda, et riided kuivavad ära ja ebamugavus on ületatav, kuid harjumuse muutmine võtab aega.

Autokasutuse alternatiivid

Tallinna tänavapildis on sellel suvel näha rohkem kergliikureid kui kunagi varem. Muutusele on kindlasti aidanud kaasa suured ehitustööd, mistõttu on isikliku autoga liiklemine just kesklinna piirkonnas kõige aeganõudvam ja inimesed on hakanud alternatiive otsima. Mitmed perekonnad on kasutusele võtnud kastiratta ja leidub mitu positiivset näidet, kus pere väikseimad lausa nõuavad liikumisvahendiks kastiratast. Kastirattas tunnevad nad end osana linnaruumist ja tunnetavad ümbritsevat maailma vahetumalt kui autos istudes.

Arvestamine teiste osapooltega

Tallinna linnaruumis ei ole täna kuigi mugav ega turvaline liigelda. Tõsi, viimastel aastatel on ilmunud linnapilti juba mõni kilomeeter rattateid, millest osad on füüsiliselt autodest ja jalakäijatest eraldatud. Samas on turvatunne nendel rattateedel veel piiratud ja paljude liiklejate liikluskultuur puudulik. Muudatus toimub aga aja jooksul ja nende inimeste eestvõttel, kes on ka ise teisi liiklusvahendeid proovinud ning mõistavad erinevaid ohte ja võimalusi.

Alternatiivsed lahendused 

Äärelinnas või linnast väljas elades pole alati võimalik igale poole jalgsi või jalgrattaga liigelda ning sel juhul tasub mõelda ühistranspordile. Kui ühistranspordiga liiklemine osutub bussigraafiku tõttu keerukaks (ebasobivad ajad), võib lahenduse pakkuda Bolt Drive. Enne auto jagamisteenuse kasutamist tuleb veenduda, et seda saab parkida kodulähedasse piirkonda. 

Juhul kui välja toodud lahendused pole võimalikud, tasub mõelda keskkonnasõbraliku auto peale. Ka nii saab panustada puhtama keskkonna loomisesse. Loomulikult ei tähenda see, et olemasolev auto tuleb päevapealt välja vahetada, kuid pikemas plaanis on mõistlik kaaluda hübriid- või elektriauto soetamist. Lisainfot leiab Swedbanki blogist: millega arvestada kui plaanin soetada keskkonnasõbraliku auto.

Näide Arenguseire Keskuse uuringust

Huvitav on teada, et Arenguseire Keskuse uuringu põhjal seisab auto keskmiselt 95% ajast. See tähendab, et suurem osa ajast seisab auto parklas või teel. Juhul kui auto seisab valdavalt paigal, ei saa seda pidada tõhusaks ressursi- ja ruumikasutuseks. See annab mõtteainet, kuidas saaksime oma liikumisviise tõhusamaks muuta ja kasutada ressursse säästlikumalt.

Kokkuvõttes võib „kastis“ elamine pärssida loovust, kuid sellest välja astumiseks ei pea tingimata autost loobuma. Jätkusuutlikkus võib tähendada liiklemisest uutmoodi mõtlemist, kasutades alternatiive nagu jalgratas. Takistused võivad esialgu tunduda keerulised, kuid need pakuvad võimalust kasvada ja elu mitmekesisemaks muuta. Üks jätkusuutliku elustiili osa võib olla ka jätkusuutlik kodu, kus liikumisviiside valik toetab keskkonnasõbralikku ja tervislikku elu.

Blogipostituse autor sõidab juba aastaid iga päev mööda Tallinna tänavaid jalgrattaga. Seda olenemata ilmast ja tujust.