Millega tuleb arvestada, kui plaanid endale soetada keskkonnasõbraliku auto?

Keskkonnasaaste on üleilmselt vaieldamatult suur probleem, sest põhjustab erinevaid terviseprobleeme ja kiirendab kliima soojenemist. Euroopa Keskkonnaameti aruande järgi tekitas transport 2019. aastal ligikaudu veerandi Euroopa Liidu CO2 koguheitest, millest ligikaudu 72% tulenes maanteetranspordist. Euroopa Liit on välja andnud määruse, mille kohaselt ei tohi alates 2035. aastast uued turule tulevad autod tekitada süsinikdioksiidi heidet, millega tagatakse ühtlasi, et 2050. aastaks muutub transpordisektor süsinikuneutraalseks.

Muutuse elluviimiseks tuleb ka meil uut autot valides mõelda keskkonnasõbralikele valikutele. Kuid millega üldse arvestada, kui plaanid endale soetada keskkonnasõbraliku auto?

Kas elektriauto on Sinule?

Enne elektriauto soetamist tasub mõelda oma elustiilile ja -kohale. Need kaks aspekti on olulised just mugavuse seisukohast. Kui läbid autoga tihti pikki vahemaid, võib laadimine tülikaks kujuneda. Linna- või äärelinna elanikele on elektriauto aga mugav liikumisvahend. Muidugi tuleb ka neil veenduda, et kodus või kodu lähedal on laadimisvõimalus olemas.

Kodune laadimisvõimalus

Enne elektriautole üleminekut tuleb kaaluda praktilisi küsimusi, nagu laadimisvõimalus. Kui elad eramajas, peab kontrollima, kas elektrisüsteem ja -juhtmestik peavad elektriauto laadimisvoolule vastu. Mõistlik oleks auto laadimiseks tagada eraldi vooluahel, mis on eraldi kaitsme all ja teistest pistikupesadest lahus. Elumajast eemal asuvates garaažides on tihtipeale eraldiseisev vooluahel olemas, kuid elumajaga ühendatud garaažis võivad pistikupesad paikneda kinnises vooluahelas. Kui elektriauto laadimise ajal on vooluringi ühendatud ka teised elektriseadmed, võivad pistikupesad sattuda ülekoormuse alla ja vooluühenduse katkestada. Võimalus on endale soetada eraldi kodulaadija, kuid see peab ühtaegu sobima hoone elektrisüsteemiga ja katma laadimisvajaduse.
Korteris elades tuleb aga tutvuda läheduses olevate laadimispunktidega. Näiteks Tallinna mäerajoonides ei pruugi olla võimalust enda kodu juures autot laadida. Ka Tallinna vanalinnas puuduvad, muinsuskaitse piirangute ja kaabli vedamise keerukuse pärast laadijad. Sellisel juhul tasub kaaluda hübriidauto soetamist.

Koduväline laadimisvõimalus

Elektriautot saab laadida ka avalikes laadimispunktides, mis asuvad üle Eesti. Hetkel on laadijad paigaldatud linnadesse ja asulatesse ostukeskuste, parklate ja bensiinijaamade juurde. Lisaks on need olemas ka kõrge liiklustihedusega maanteedel. Avalikke laadimispunkte pakuvad Alexela, Eleport ja Enefit VOLT. Laadimisjaamade võrgustiku omavaheline distants on maksimaalselt 40–60 km. Laadijad on kolme erineva kiirusega ning laadimise hinna määrab laadija võimsus ja laadimiskiirus. Laadimisaeg omakorda sõltub laadija võimsusest, auto energia vastuvõtuvõimest ja sellest, kui tühi on auto aku. Ka ilmastik võib laadimisaega mõjutada. Kui autoaku on üle kuumenenud, tuleb oodata, et see jahtuks. Samas talvel, kui auto on pikemat aega parkinud, pole soovitatav liiga külma akuga laadima minna. Tuleks enne veidi autoga sõita ning alles siis suunduda laadimispunkti. Kui õues on üle 10 miinuskraadi, võib kiirlaadimine poole rohkem aega võtta. Väga sooja ilma puhul tuleks lasta akul peale laadimist veidi jahtuda.

Kulud

Võrreldes bensiini- või diisliautodega on elektriauto soetamine keskmisest veidi kulukam. Uute elektriautode hinnad jäävad tihtipeale hinnavahemikku 35–60 000 eurot. Sellest lähtuvalt tuleks hoolikalt läbi mõelda auto ostmise tasuvus. Eriti tuleks seda kaaluda juhul, kui auto ei ole pikaajaline investeering ja plaan on see lähima viie aasta jooksul välja vahetada.

Elektriauto tasuvus

Transpordiameti 2023 statistika järgi on Eestis ligikaudu 4600 elektrisõidukit, samas kui erinevaid sõidukeid kokku on registreeritud ligikaudu 964 000. Elektriautodest on kõige populaarsem automark Nissan ja selle enimmüüdud mudel Leaf. Teeme sellega katse. Selle elektriauto puhul kulub 100 km läbimiseks 17 kWh/km. Kui 2023. juunil oli elektrihind ligikaudu 21,1 s/kWh, tähendab see, et 100 km läbimiseks kulub ligikaudu 3,587 eurot. Keskmine bensiiniauto tarbib ligikaudu 5–8 liitrit 100 km kohta (sõltuvalt automudelist ja sõidustiilist). Hetkel on bensiini hind 1,69 €/l. Kui võtame bensiinikuluks 6 liitrit sajale, siis kulub bensiinile 10,14 eurot. See tähendab, et elektri- ja bensiiniautoga 100 km läbimise hinnavahe on 6,55 eurot.
Kui inimene läbib kuus autoga umbes 1000 km, on see vahe väga märgatav, kuna elektriauto omanik kulutab elektrile ainult 36 eurot, samal ajal kui bensiiniauto kütusele kulub ligikaudu 100 eurot. See teeb 65,53-eurose vahe, mis on arvestatav kokkuhoid kuus. Selleks et veenduda elektriauto tasuvuses on mõistlik parema pildi saamiseks enne ostu ka ise arvutused läbi teha.
Elektriautode kasuks räägivad veel ka madalamad hoolduskulud. Põhjus on selles, et elektrimootorid koosnevad enamasti vähematest osadest, mis ei liigu ega ole mehaanilised, mistõttu pole vaja vahetada näiteks õlifiltrit ja mootoriõli. Lisaks kuluvad elektriautol liikuvad autoosad vähem. Näitena saab tuua pidurid, sest jalga gaasipedaalilt eemaldades muudab süsteem vabanenud kineetilise energia elektriks. Pluss on ka see, et linnas liigeldes saavad elektriautod tasuta parkida ja sõita ühistranspordi radadel, säästes sellega aega ja raha.