Kõige enam talviseid traumasid esineb noortel
Kõige enam talviseid traumasid juhtub nooremate ehk aktiivsema eluviisiga inimestega. Eesti inimestele meeldivad välispordialad – ligi viiendik selle talve traumajuhtumitest oli seotud sportimisega. Samas moodustavad suure osa ka olmetraumad.
71% traumajuhtumitest talvekuudel toimus inimestega vanuses 18 kuni 35 eluaastat. 62% juhtumitest olid olmetraumad, 18% sporditraumad, 13% tööõnnetused, 3% olid seotud liiklusõnnetustega ja 3% vägivallaga.
Talvel murtakse kõige sagedamini luid
Valdavalt on vigastused seotud kukkumistega. Kõige sagedasemad traumad on jala sääreluumurd, kanna- ja pöialuu murd, ristluumurd, kämblaluu murd, kõõluse rebend ja sidemente purunemine. Trauma põhjuseks võib olla ka teise inimese kukkumine. Näiteks võib tuua juhtumi, kus inimene libastus ja kukkus kliendi jala peale ning traumaks oli kanna- ja pöialuumurd.
Talvekuudel maksti 234 traumajuhtumitega seotud hüvitist kogusummas 72 500 eurot. Keskmine traumajuhtumi hüvitis oli 267 eurot. Hüvitise summa sõltub vigastuse raskusest. Näiteks hüvitati libedaga kukkunud inimesele, kes murdis sääreluu kolmest kohast, 1723 eurot.
Noorte riskitaju on suurenenud
Talispordiga kaasneb paraku mitmeid ohte. Ka traumajuhtumite statistika kinnitab seda. Enim traumajuhtumeid esines just noortega. Kuna noored on altimad erinevate talispordialadega tegelema, siis pole see üllatav. Õnneks teadvustab üha enam noori sportimisega kaasnevaid riske.
Suusatades, lumelauaga sõites ja ka kelgutades murti peamiselt luid, aga esines ka roidemurdeid, meniski rebendeid ja põlvesideme venitusi. Kõige suurem väljamakse tehti lumelauahüppel viga saanud inimesele, kellele hüvitati 1856 eurot.
Kuigi lõppev talv oli võrdlemisi pehme, esines ka libedaga juhtunud õnnetusi, kus olid vigastusteks roiete murrud, randme ja käe muude osade lahtised haavad, kaelalüli murd ja erinevad põrutused.
