Uuring: Iga kümnes Eesti elanik on kaotanud raha interneti- või telefonipettuste tõttu
Ligi kolmandik elanikkonnast on puutunud kokku internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega ning iga kümnes Eesti elanik on seetõttu raha kaotanud, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Küsitlusest selgus, et pettustes kaotatud rahasummad ulatuvad mõnekümnest eurost kuni 6000 euroni.
Internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega on isiklikult kokku puutunud 31% uuringus osalenutest ning 24% küsitletutest tunneb kedagi, kes on petuskeemidega kokku puutunud või ohvriks langenud.
Kõige levinum petuskeem on e-kiri, mis teavitab loteriivõidust
Nende inimeste hulgast, kes on interneti või telefonipettustega kokku puutunud, on kõige rohkem kogemusi e-kirjadega, mis teavitavad suurest loteriivõidust. Selliseid e-kirju on saanud 62% petuskeemidega kokku puutunutest inimestest. Veidi üle poole ehk 53% inimestest on saanud e-kirju või telefonikõnesid tulusa investeerimisvõimaluse pakkumisega. Pooled ehk 50% on saanud suurte rahasummade pärimisest teavitavaid e-kirju.
Pangaparoole, krediitkaardi andmeid või muud isiklikku infot telefoni, e-kirja või sõnumi teel on üritatud välja petta 16%-lt küsitletutest. Probleeme veebipoest ostetud kaubaga, näiteks ostetud kaup ei jõudnud kohale või ei vastanud lubatule, on esinenud 15%-l inimestest. Ligi kümnendik ehk 11% inimestest on saanud e-kirju, kus ettevõtte juhi nimelt oli palutud teha raha ülekannet või tasuda arve.
Kaotatud rahasummad ulatuvad 6000 euroni
Petuskeemide tõttu on raha kaotanud ligi kümnendik vastanutest ning kaotatud summad ulatuvad 6000 euroni. Enamasti jäävad petuskeemides kaotatud rahasummad alla 600 euro. Kõige rohkem on petuskeemide tõttu raha kaotanud elanikud vanuses 25-34, kelle sissetulek on üle 1500 euro.
Petuskeemides raha kaotamise peamisteks põhjusteks on olnud kiirustamine ja ohumärkide tähelepanuta jätmine, soov teha soodne ost, usaldus pakkuja vastu ning raha teenimise soov.
Pettuse ohvriks langemisel politseisse ei pöörduta
Ligi kolmandik petuskeemides raha kaotanud inimestest ei ole kedagi sellest teavitanud. Vaid 4% petuskeemide ohvritest on teavitanud politseid ja 3% panka. Kõige rohkem ehk 62% ohvritest on teavitanud toimunud petuskeemidest vaid lähedasi ja sõpru.
Elanike teadlikkus oma andmete digitaalsest turvalisusest on madal
Eesti elanikud tunnevad ennast pigem ebakindlalt oma teadmistes enda andmete digitaalsest turvalisusest – vaid neljandik vastanutest arvab, et neil on selles osas head teadmised. Keskmisest kõrgemalt hindavad oma teadmisi nooremad inimesed (18-34 a), Tallinna elanikud, kõrgema sissetulekuga ning kõrgema sotsiaalse staatusega inimesed (juhid, spetsialistid).
Kuigi oma teadmisi ning abinõude rakendamist enda digiturvalisuse osas hinnatakse pigem tagasihoidlikult, siis hinnangud tegelikule käitumisele räägivad pigem vastupidisest. Tugevalt üle poole vastanutest väidavad, et on ettevaatlikud isikliku info jagamisel sotsiaalmeedias, teavitavad kahtlasest tegevusest oma sotsiaalmeedia kontodel, teostavad internetis makseid ja oste ainult turvalistel veebilehtedel ning kahtlustavad pettust, kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi. Sotsiaalmeedias enda info jagamise suhtes on mõnevõrra hooletumad 18-24 aastased noored.
Uuringu Eesti elanike kogemustest internetis või telefoni teel levivate petuskeemidega viis läbi uuringufirma Norstat Eesti tänavu mais, uuringu tellis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus. Kokku osales veebiküsitluses 1201 elanikku vanuses üle 18 aasta.
Loe ka nõuandeid, kuidas petuskeemidest hoiduda.
