Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Mängige koos lauamänge

Peale raamatute saab rahatarkust lasteni viia ka lauamängudega: näiteks Cashflow’, Monopoly Juniori ja Ranchoga. Lasteaialastele sobib esimeseks tutvumiseks rahatähtedega näiteks geomeetriliste kujundite ja rahade mäng, mis sisaldab eri kujundeid, kella mudelit ja numbrikaarte, kuid mängus on ka eurode vähendatud koopiad.

Vaadake e-tunde

Nii, nagu on kasulik teada fakte bioloogia, keemia ja paljude teiste õppeainete kohta, on väga oluline juba varakult õppida ka rahaga ümber käima. Tagasi Kooli on koostöös Pangaliiduga loonud kümme e-külalistundi, kus eri pankade spetsialistid räägivad säästmisest ja raha kogumisest, palgast ja maksudest ning sellest, miks tasub investeerida ja millal sellega algust teha. Lisaks kuulub tundide juurde spetsiaalne materjal, mida koos lapsega pärast tunni vaatamist arutada. E-tunnid on leitavad Pangaliidu veebilehelt või YouTube’ist.

Muutke säästmine mänguliseks

Selleks, et laps õpiks oma taskurahast säästma, soovitavad Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäevik liikmed kasutada boonussüsteemiga purkide mängu. Kui laps saab taskuraha, võiks ta osa sellest panna kogumispurki. Kui taskuraha antakse elektrooniliselt, saab ta osa kanda näiteks teisele pangakontole. Raha, mille ta kõrvale paneb, kogub boonust ehk intressi. Näiteks 10%: kui purgis on 1 euro, saab laps 10 senti lisaks, kui ta paneb kõrvale 10 eurot, saab ta juurde 1 euro. Selline süsteem õpetab lapsele säästude kasvatamist.

Lahendage viktoriine

Üks mänguline viis on võtta koos lastega mõõtu viktoriinide lahendamisel. Populaarses keskkonnas Kahoot! leidub hulk eestikeelseid viktoriine, mille fookuseks on rahatarkus. Näiteks on Euroopa Pangandusföderatsioon juba mitu aastat järjest korraldanud üleeuroopalist rahatarkuse viktoriini, mis on mõeldud eelkõige 13–15-aastastele ning mille jaoks on loodud spetsiaalsed harjutustestid.

Õpetage lapsi tegema valikuid

Üks oluline rahatarkuse osa on õppida eristama vajadusi ja tahtmisi. Järgnev mäng õpetab lapsele valikuid tegema. Mänguks on vaja printida või kirjutada paberile jäätise koostisosad (nt vahvel, eri sorti jäätisepallid, vahukommid, marjad jne) ning meisterdada mänguraha. Laske lapsel koostisosad ära värvida ja välja lõigata. Seejärel andke lapsele mänguraha ja avage jäätisepood, kus laps peab valima, millest ta oma jäätise kokku paneb. Alguses võib talle anda rohkem mänguraha ja seejärel seda vähendada. Mängu lõpus võib lapsega näiteks külmkapist vaadata, mis on asjad, mida on päriselt vaja ja mis on ostetud sellepärast, et keegi seda lihtsalt tahtis.