Millal alustada oma kortermaja uuendamisega?
Õige vastus on kohe, sest enne kui ehitamine saab alata, on vaja ära teha mitu tööd, mis ei ole küll väga kulukad, kuid millel on määrav roll selles, et ehitus sujub ning tulemus rõõmustab majanaabreid.
Viimane riiklik kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor aprillis näitas, kui paljud korteriühistud soovivad oma maja korda teha. Edukaks osutuvad siiski need, kes on valmistanud ette läbimõeldud rekonstrueerimisprojekti ja korraldanud ehitushanke. Kuigi pealtnäha lihtsad asjad, näitab kogemus, et toetuse taotlemise ja ehitustöödega alustamise ettevalmistused võtavad otsustushetkest alates umbes aasta-paar aega.
Kõige olulisem on omanike soov maja uuendada
Pealtnäha tundub renoveerimise teekonnal kõige lihtsam osa olevat omanike üksmeelele jõudmine, et maja vajab nüüdisajastamist. Sellega võib aga aega minna. Juba esimesel arutelul tekib hulk küsimusi: kui palju ehitus maksab, mis täpselt on vaja ära teha ning kes julgeb ehitustööde planeerimise ja korraldamise enda õlgadele võtta.
Sellisel juhul on hea appi palgata tehniline konsultant, kes on ühistule toeks kogu renoveerimise kestel. Ta aitab ette valmistada lähteülesande projekteerijale ja vastava pädevuse korral võib hiljem pakkuda omanikujärelevalvet. Seejuures on konsultandi ja projekteerija kaasamise kuludest ühistul võimalik katta 50% ulatuses toetuse arvelt. Toetuse täpsete tingimustega saab tutvuda KredExi kodulehel.
Korteriomanike roll on anda ühistu juhtkonnale luba kortermaja uuendamistööd ellu viia ning juhatuse ülesandeks jääb suhelda konsultandiga, kes vastutab ehitustööde projektijuhtimise eest.
Uuri laenu kohta pigem varem kui hiljem
Kuna kortermaja renoveerimine on kulukas ja pärast tööde lõppu väljamakstav toetus katab ainult osa töödest, tuleks varakult asuda suhtlema ka pangaga. Kui ühistu paberimajandus on korrektne ja majaelanikud remondifondi maksetega harjunud, kulgeb edasine kiiresti ja lihtsalt. Korteriühistu laenude üldtingimustega võib tutvuda meie kodulehel.
Samas võib teinekord olla tarvis korrastada ühistu paberimajandust või muuta remondifondi makset. Lisaks peab ühistu juhatus kokku leppima majaelanikele sobilikes laenutingimustes. Selleks, et vältida hilisemat ajasurvest tekkivat stressi ja ootamatuid üllatusi, tasub ka finantseerimise asjus pangaga suhelda kohe, kui renoveerimisplaanid on kokku lepitud.
Praegu saavad korteriühistud kasutada energiatõhususe laenu eripakkumist, mille korral on kahel esimesel aastal intress 0% + 6 kuu euribor. Pakkumine kehtib uutele laenutaotlustele, mis on esitatud enne 30. septembrit. Täpsema info leiad siit.
Korras kortermaja pakub meelerahu ja säästab raha
Korteri suurusest ja soojahinnast lähtudes võib tervikrenoveerimise tulemusena eluasemekuludelt aastas kokku hoida kuni mitu tuhat eurot. Pikemas plaanis on aga plusse veelgi – täisrenoveeritud maja eluiga on pikem ja sisekliima kvaliteetsem.
Pärast renoveerimist kasvab paratamatult remondifondi makse. Samas võivad kõik omanikud olla kindlad, et ehitustööde järel ei ole vaja enam muretseda talvel veetorude lõhkemise, laguneva fassaadi, küttesüsteemi avariide või katuse kaotamise pärast. Iga renoveerimise läbi teinud korteriühistu on kogenud, et tervikuna planeeritud ehitustööd on avariitöödest kaugemas perspektiivis alati palju soodsamad. Korteriomanike jaoks on lisapluss see, et korras kortermajas on parem elukvaliteet, korterit on lihtsam välja üürida või müüa.
Kui sinu kortermajas ei ole veel täisrenoveerimise võimalusi jõutud arutama asuda, siis oleks õige aeg võtta see järgmisel üldkoosolekul jutuks. Piisava ajavaruga planeeritud ehitustööd aitavad säästa hiljem kiirustamisega tekkivatest sekeldustest ning saada osa ka lähiaastatel riigi pakutavatest toetustest.
