Minu säästmise teekond – Kristi Liisa lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Koolis õpetatakse palju vajalikku, aga mitte seda, kuidas elus rahaliselt toime tulla ja oma pere ära majandada. Olen viimase aastaga õppinud oma rahaasju paremini jälgima ja saan endale tänu sellele ka rohkem lubada.

Leian, et inimesed võiksid rahakooli õppetunnid saada juba tavakoolis. Paralleelselt tavaõppega võiks olla üks aine, kus õpetatakse seda, kuidas koguda, säästa ja investeerida. Mina ise olen väga palju abi saanud just Kogumispäeviku grupist. Mida ma sealt õppinud olen? Näiteks tegin eraldi kogumiskonto, mis pole mul pidevalt silme ees ja mille idee sain just Kogumispäeviku grupist.

Mõistsin tänu grupile, et iga poeskäiku ei pea autoga tegema ja tegelikult on Keilas väga mõnus liigelda ka rattaga ja jalgsi. Nii tuli küttekuludelt märgatav kokkuhoid.

Kogu pere kogub

Kui varasemalt kulus kõige enam raha toidule, sest toidupoest lahkusime alati nii, et toidukäru oli kuhjaga täis, siis enam see nii pole. Lisaks ei piiranud me ka väljas söömist ja ostsime liiga sageli kohvi kaasa. Nüüd teeme seda mõistlikkuse piires.

Kõige suurem kokkuhoid tuleneb sellest, et me planeerime oma toidukordi ja käime poes vaid korra nädalas. Nii jääb palju emotsioonioste tegemata.

Aga mille jaoks me kogume? Aasta alguses oli minu plaan koguda õhksoojuspumba ja selle paigalduse raha. Olen sellest juba ammu unistanud.  Tänu Kogumispäeviku grupile õnnestus distsipliini hoida ja nüüd ootan, millal õhksoojuspumpa paigaldama tullakse.

Kuna eesmärk sai kiiremini täidetud kui lootsin, siis tekkis vahepeal juba uus unistus, mille poole nüüd juba koos abikaasaga püüdleme.

Renoveerime oma kodu ja kevadeks tahame kokku saada uue katuse raha. Kuna majandame koos, siis paneme igal palgapäeval 5% oma sissetulekutest kogumiskontole. Meil on ka väga tubli 7-aastane tütar, kellele tegime kolm kogumiskassat. Palgapäeval anname talle taskuraha ja analüüsime, kuidas ta seda jagada võiks. Laps saab ise valida, kui palju raha ta tahab panna säästukassasse ja kui palju tahab jätta endale kulutamiseks. Säästukassast ei saa raha enne välja võtta, kui eesmärk on täidetud. Tütrel on lisaks ka annetuskassa, kuhu ta kogub selleks, et aasta lõpus loomade varjupaigale annetus teha. Mulle tohutult meeldib, et kogu pere on minuga koos Kogumispäevikusse kaasa tulnud. Meil on tänu sellele ühine mentaliteet. Näiteks tütre suurem eesmärk on tulevikus osta oma talu koos loomadega. Hiljuti ütles ta, et hakkab selleks juba koguma, sest „see vist maksab päris palju.“

Kuidas hoida distsipliini?

Kõige raskem kogumise juures ongi distsipliini hoidmine. Väga palju on ahvatlusi ja kui kontole suurem summa raha tekib, siis on tihti olnud kiusatus midagi osta. Selle vastu aitab see, kui mõtled, mille jaoks sa raha kogud ja millest unistad.

Hea on teada, et perel on puhver kui midagi on kiirelt vaja, sest ootamatuid kulutusi tuleb ikka ette. Olgu need siis hambaravikulud või autoremont. Kogudes tunnen ma asjadest suuremat rõõmu, kui näiteks järelmaksuga  ostes. Olen mõistnud, et iga laenu tuleks hoolikalt kaaluda. Ka õppelaenu võtmist. Ma ise õppisin ülikoolis ja võtsin samuti õppelaenu, kuigi tegelikult polnuks seda vaja, sest käisin kooli kõrvalt ka tööl ja sain stipendiume. Kui alustaksin nüüd uuesti õpinguid, siis enam ma laenu ei võtaks.

Üldiselt soovitan kogumisteekonda alustada kulude kaardistamisest. Pärast seda on pilt juba märksa selgem ja igaüks leiaks kohti, mille arvelt kokku hoida. Lisaks soovitan seada eesmärgi või unistuse, mille poole püüelda. See aitab distsipliini hoida. Ja muidugi – liituge kogumispäeviku grupiga ja tehke sealseid väljakutseid kaasa!