Kodulaen

8 asja, mida pidada silmas enne korteri üürimist

Õige üürikodu leidmine võib olla paras väljakutse. Kuna üürimisega kaasnevad suured kulud, tasub korterit valides olla tähelepanelik ja teha läbimõeldud otsus. Millele aga peaks tähelepanu pöörama?

Kommunaalarved ja muud kaasnevad kulud

Kuulutuses väljatoodud üürihinnale lisanduvad tavaliselt ka kommunaalkulud (vesi, elekter, küte, jms). Enne üürilepingu sõlmimist tasub üürileandjalt küsida näha eelmiste perioodide kommunaalarveid. Üle võiks vaadata nii suve- kui ka talveperioodi kulud. Paljudes kortermajades lisanduvad kommunaalarvetele remondifondi maksed, mille tasumist võib nõuda ka üürnikult. Segaduste vältimiseks tasub aga kõik kaasnevad kulud omanikuga läbi arutada, lepingusse kirja panna ning leppida kokku, kes neid kulusid tasu.

Tagatisraha

Tavapäraselt tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha ja ettemaksuna ühe kuu üür. Seaduse järgi võib üürileandja küsida tagatisrahaks isegi kuni kolme kuu üüri summa. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot, tuleb sel juhul tagatisrahaks välja käia 750 eurot. Suuremat tagatise summat ei tohi üürnikult nõuda. Üürikorterit tasub otsida peale tavapäraste portaalide ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult.

Leping ja lepingu tingimused

Kõige tähtsam on üürides sõlmida korrektne leping! Enamik üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest. Enne lepingu sõlmimist mõtle läbi, missugust lepingut (kas tähtajaline või tähtajatu) ja mis tingimustel soovid sõlmida. Üürnikuna võib olla kasulikum tähtajaline leping, sest nii on üürileandjal keerulisem üüri tõsta ja lepingut lõpetada. Tähtajatu üürilepingu puhul võib üürileandja tõsta üüri maksimaalselt iga 12 kuu tagant. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb aga mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.

Oluline on kokku leppida ka see, kuidas makstakse üüri – kas pangaülekandega või sularahas. Üürnikule on üldjuhul kasulik teha ülekandeid, mis jäävad tõestusmaterjaliks hilisemate vaidluste puhul. Lepingusse tuleks kirjutada üüri tasumise kuupäev, tasumise viis ning summa. Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel võtta üürileandjalt kinnitus üüri tasumise kohta.

Kui üürnik soovib teha suuremaid muudatusi korteris, peab ta saama selleks üürileandja loa (võiks olla olemas kirjalikult).

Üleandmis-vastuvõtmisakt

Korteri vastuvõtmisel tuleks sõlmida ka üleandmis-vastuvõtmisakt, kuhu pannakse kirja korteri seisukord ja nimekiri olemasolevatest asjadest. Hea on sinna juurde lisada ka pildid. Lisaks märgitakse akti erinevate mõõdikute näidud (elekter, vesi, gaas). Nii fikseeritakse kahepoolselt ära üüriobjekti seisukord üleandmise ajal.

Maakleritasu

Kuigi võlaõigusseaduse järgi peaks maakleritasu katma teenuse tellija ehk vara omanik, siis praktikas leidub palju üürikuulutusi, kus on kirjas, et maakleritasu tuleb katta hoopis üürnikul. Kuna seaduse järgi on ka selline kokkulepe lubatud, tuleks sobiva korteri leidmisel täpsustada, kes selle kulu tasub. Tavapäraselt on tasu ühe kuu üürisumma.

Korteri omanik

Selleks, et end petturite eest kaitsta, tasub enne tagatisraha tasumist uurida, kes on korteri omanik ja kas see on sama isik, kes on kirjas üürilepingus. Selleks tee päring e-kinnistusraamatusse, kust saad 1- eurose teenustasu eest näha, kes on vara omanik.

Kodukindlustus

Uuri omanikult, kas üürikorteris on kehtiv kodukindlustuse leping ja millised on kaitsed. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida. Nii oled kaitstud, kui näiteks Sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või kui rikud kogemata mõne mööblieseme.

Naabrid ja maja reeglid

Oluline on uurida ka tulevaste naabrite kohta ja teha selgeks, millised on majas valitsevad reeglid. Näiteks on osa kortermajades kokku lepitud ühisruumide koristamise graafikud või paika pandud autode parkimiskord.

 

Selleks, et tulevikus ei oleks ebameeldivaid ja ootamatuid üllatusi, tasub enne üürilepingu sõlmimist pidada nõu mõne juristiga.