Uuring: Suur osa elanikke jätab jõulukinkide ostud detsembrisse
Enamik Eesti inimesi jõulukinkide ostuks enne pühi raha ei kogu, samas on rohkem kui poolte perede jaoks kingid siiski pühade ajal olulised. Üle veerandi inimestest tunneb, et pühade lähenedes tuleb nuputada, kuidas ots-otsaga kokku tulla.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värske uuringu tulemused näitavad, et ehkki paljude Eesti inimeste jaoks on jõulude ja aastavahetuse ajal kingitused tähtsad, ei kogu nad eesootavate kulutuste katmiseks eraldi raha. Koguni 71% uuringus osalenutest ostab jõulukingitusi n-ö jooksvalt. Seevastu 19% ehk iga viies alustas jõulukinkideks raha kõrvale panemisega vähemalt kuu aega enne pühi. 11% vastanutest küll ei säästnud jõulukinkide jaoks eraldi, aga ostsid või tegid kingitused varem valmis. Jõulukinkide kulusid hajutavad sagedamini naised (39%) kui mehed (19%).
Üle poole vastanutest (54%) tunnistab, et pühadekingituste tegemine on nende peres tähtsal kohal. Kinkide tegemise tähtsus on ajas veidi vähenenud, näiteks 2016. aastal olid kingitused olulised 62% elanike jaoks. 27% inimesi leiab, et jõulud ja aastavahetus on pere eelarvele koormavad ning nad peavad nuputama, kuidas ots-otsaga kokku tulla.
Suur osa inimestest ei soovi saada kingituseks materiaalseid asju. Kõige enam soovitakse, et pere saaks jõulude ajal kokku. 12% inimestest soovib asjade asemel kingituseks saada elamusi ning sama palju vastanutest ei soovi üldse kingitusi saada. Kõige populaarsemaks materiaalseks kingituseks on raha või mõne kaupluse kinkekaart.
Pühad on andmise ja heategemise aeg – selge on see, et paljud meist soovivad lähedasi ja sõpru üllatada toredate kinkidega. Hea meel on näha, et Eesti inimesed väärtustavad ka lihtsalt perega koos olemise aega. Teisalt võib kinkide ostmise tuhinas kergesti ületada eelarve tegelikke võimalusi. 16% Eesti elanikke tunnistas, et on viimase hetke kinkide tegemisel teinud ebamõistlikke väljaminekuid. Selle vältimiseks on oluline kirja panna või koos perega läbi mõelda, kellele ja kui kalleid kinke soovitakse teha, kui palju kulub jõulutoidule ning kui on vaja ka oluliselt rohkem sõite teha, siis ka kütusekulu. Oluline on omada ülevaadet oma soovidest, vajadustest ning võimalustest, et ei peaks laenu või järelmaksu kasutama.
14% Eesti elanikke plaanib kulutada kinkidele kuni 50 eurot, 22% plaanib kulutada 51–100 eurot, 21% aga 101–200 eurot. 12% ei osanud küsitluses oma kulutusi prognoosida, 8% ei kavatse kinkidele raha kulutada. Kõige rohkem plaanivad kinkidele raha kulutada 30–49-aastased eestimaalased. Tehtavate kinkide arv on aja jooksul vähenenud: kui 2015. aastal tegi iga teine eestimaalane (53%) kinke vähemalt viiele inimesele, siis tänavu teeb vähemalt viiele inimesele kinke 39%.
Jõulukingid ostetakse ennekõike kaubanduskeskustest – nii plaanib teha või on juba teinud 65% eestimaalasi. 46% plaanib või on juba kingid ostnud e-poodidest. Väikeettevõtjatelt plaanib kinke osta iga viies. Võrreldes eelmise aastaga on kingituste ise tegemise plaanid oluliselt vähenenud: kui 2021. aastal lubas kinke ise teha 19% vastajatest, siis tänavu vaid 9%.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis novembris läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales 803 inimest alates 16. eluaastast.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa rahatarkuse edendamisele Eestis.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse soovitused: kuidas pühadeaegseid kulutusi planeerida?
- Pane kirja võimalikud pühadega kaasnevad kulud, et oleks ülevaade rahalisest seisust.
- Aruta lähedastega ootused läbi: mis hinnavahemikus võiks üldse kingitusi teha, kas teha loosipakid või igaüks toob hoopis midagi jõululauale?
- Kui on rahaliselt keeruline olukord, ära häbene öelda, et sel aastal pole võimalik kingitusi ja suurt peolauda teha.
- Tee kingituseks ühiste tegevuste kinkekaart ehk kingi aega. Kaardil on märgitud kolm valikut (näiteks matk loodusesse, linnaekskursioon või ühise õhtusöögi valmistamine), millest kingisaaja valib ühe.
- Enne e-poest ostmist kontrolli poe usaldusväärsust, näiteks guugelda, mida teised kliendid on selle kohta öelnud. Vaata üle seegi, kas poe lehel on kontaktandmed, kuhu probleemide korral pöörduda ja kas kaupa saab tagasi saata ning kes tasub sellisel juhul saatmistasu.
