Aeglasem põhivaraseisu juurdekasv pidurdab tööjõu tootlikkuse kasvu

• Hõive- ja majanduskasvu vahe on vähenenud
• Koos aeglasema investeeringutemahu kasvuga on aeglustunud põhivaraseisu juurdekasv
• Aeglasem põhivaraseisu kasv hõivatu kohta pidurdab tööjõu tootlikkuse kasvu
• Uus tehnoloogia muudab küll tööjõu tootlikumaks, kuid sellesse tuleb rohkem investeerida
• Tootlikkuse tõusust tulenev positiivne efekt potentsiaalsele majanduskasvule sõltub sellest, kui palju meie tööjõud väheneb

Hõive- ja majanduskasvu vahe on vähenenud

Sellest, et tööjõu tootlikkuse kasv on pikemas tagasivaates aeglustunud, oleme palju rääkinud. Selle taga on olnud ühest küljest nõrgemast nõudlusest tingitud aeglasem tootmismahu kasv ja väiksemad investeeringud. Samuti on hõive- ja majanduskasvu vahe majanduskriisi järgsetel aastatel olnud oluliselt väiksem, kui enne kriisi: kui 2002-2007 kasvas SKP keskmiselt 7,9% ja tööhõive 1,9% (vahe 6 protsendipunkti), siis aastatel 2012-2017 on need kasvunumbrid vastavalt 3% ja 1,5% (vahe vaid 1,5 protsendipunkti) (vt joonis 1). Kokkuvõttes pidurdab aga madalam tootlikkuse kasv majanduskasvu. Tootlikkuse kasv on küll viimasel paaril aastal paranenud, kuid sellistest kasvunumbritest, nagu enne majanduskriisi, oleme me kaugel maas.

Koos aeglasema investeeringutemahu kasvuga on aeglustunud põhivaraseisu juurdekasv

Investeeringud, eriti just investeeringud efektiivsusesse, aitavad tootlikkust parandada. Investeeringud suurendavad majanduses põhivaraseisu. Mida rohkem on põhivara hõivatu kohta ja mida kiiremini see kasvab, seda paremad on võimalused tootlikkuse tõstmiseks. Paraku on koos aeglasema investeeringutemahu kasvuga aeglustunud ka põhivaraseisu juurdekasv (vt joonis 2).

Aeglasem põhivaraseisu kasv hõivatu kohta pidurdab tööjõu tootlikkuse kasvu

Kuna tööhõivekasv on aeglustunud oluliselt vähem, kui  põhivaraseis, on hõivatu kohta põhivaraseisu juurdekasv aeglustunud. Aeglasem põhivaraseisu kasv hõivatu kohta pidurdab aga tööjõu tootlikkuse kasvu (vt joonis 3).

Uus tehnoloogia muudab küll tööjõu tootlikumaks, kuid sellesse tuleb rohkem investeerida

Kõrged tööjõukulud suunavad ettevõtteid investeerima rohkem masinatesse ja seadmetesse, et tootmise efektiivsust parandada. Samuti tõhustatakse tasapisi ettevõtete juhtimist, tööprotsesse ja tarneahelaid. Mida enam sisaldab Eesti põhivaraseis kaasaegsemat ja keerukamat tehnoloogiat ning mida enam paraneb töötajate haridus ja kvalifikatsioon, seda tootlikumaks nad muutuvad. See protsess on aga aeglane. Kuigi tootlikkuse kasv sõltub põhivaraseisust, muutub üha olulisemaks selles uue tehnoloogia komponent.

Tootlikkuse tõusust tulenev positiivne efekt potentsiaalsele majanduskasvule sõltub sellest, kui palju meie tööjõud väheneb

Möödunud aastal kasvasid investeeringud 13% ning ka selleks ja järgmiseks aastaks on oodata mõõdukat kasvu. Investeeringute ja koos sellega põhivaraseisu kasv sõltuvad küll nõudlusest ja hinnakasvust, kuid koos Eesti majandusarenguga on investeeringute osakaal SKP suhtes alanenud. Samas, kuna tööhõive ja tööjõus osalemise (hõivatud pluss töötud) määrad on juba kõrgele tõusnud ning töötuse määr on madal, on hõive kasvatamine lähiajal üha raskem. Pikemas vaates hakkab see aga ilma suurema sisserändeta vähenema. Uuest tehnoloogiast ja ettevõtete tõhusamast juhtimisest, läbi tootlikkuse tõusu, potentsiaalsele majanduskasvule tulenev positiivne efekt sõltub paljuski sellest, kui palju meie tööjõud väheneb.