Pingete eskaleerumine Hormuzi väinas kergitab naftahindu veelgi
Hormuzi väin, mis ühendab Pärsia lahte Araabia merega ja sealt edasi kogu maailmaga, on oluline transpordikoridor naftatoodete ja LNG vedudeks. Väina kontrollivad Iraan, Omaan ja Araabia Ühendemiraadid (AÜE).
Lähis-Idas toodetakse ligi kolmandik maailma naftast, samas kui ligikaudu 20% maailmas tarbitud naftatoodetest ja umbes kolmandik nafta vedudest liigub läbi Hormuzi väina. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel suundub 70% sealsest naftast Aasia riikidesse, sealhulgas enim Hiinasse, Indiasse ja Jaapanisse. Seega on päevselge, et Iisraeli ja Iraani vaheline sõda ja piirkonnas eskaleerunud pinged omavad laiemat mõju naftahindadele ning maailma majandusele.
Kes kasutavad Hormuzi väina naftatarneks enim?
Lähis-Ida riikidest veab oma naftatooteid läbi Hormuzi väina 35% suuruse osakaaluga Saudi Araabia, kuid suures mahus teevad seda veel ka Iraak, AÜE ja Kuveit. Nende nelja riigi osakaalud Hormuzi väina kaudu veetavatest naftatoodetest on kokku üle 80%.
Iraani osakaal oli üle-eelmisel aastal vaid 6%, kusjuures nende peamine sihtturg on vaatamata USA sanktsioonidele endiselt Hiina – sinna läheb ligi kolmveerand Iraani naftast. Samuti on Hiina Iraanile suuruselt teine kaubandusparter ja läbi Hormuzi väina liigub enamus Iraani imporditavatest tarbekaupadest. Läbi selle väina veetakse ka umbes viiendik maailma LNG-st, millest ligi 80% suundub Aasiase ja 20% Euroopasse. Peamised LNG eksportijad on Katar ja AÜE.
Kas Iraan saab Hormuzi väina sulgeda?
Kuigi Iraani osakaal maailma naftatoodangus on vaid umbes 4%, on tegu olulise riskiallikaga naftaga varustatusele ning naftahindadele. Viimase nädalaga on Iisraeli ja Iraani sõjaline vastasseis tõstnud järsult naftahinda kogu maailmas, kuna kardetakse naftatarnete häireid Lähis-Idast. Sealhulgas spekuleeritakse Iraani poolt Hormuzi väina sulgemise võimalusega. Kuigi häired Hormuzi väinas mõjutavad peamiselt Aasia riikide varustatust nafta ja LNG-ga, mõjutab naftahindade tõus kogu maailmamajandust. Mõistagi, mida enam olukord Lähis-Idas eskaleerub ja mida kauem sealsed naftaveod häiritud on, seda suuremat kahju need teevad.
Iraan on korduvalt ähvardanud Hormuzi väina sulgeda, kui teda rünnatakse, kuid pole siiani kogu sealset liiklust blokeerida suutnud. Samas on ta juba väga pika aja jooksul ohustanud ja ka rünnanud Pärsia lahes liikuvaid laevu pahameelena talle kehtestatud sanktsioonide vastu või siis erinevatel läbirääkimistel endale paremaid positsioone otsides.
Hetkeseisuga on naftatransport Pärsia lahe riikidest toimimas veel normaalselt. Väina sulgemine ei ole Iraanile majanduslikult kasulik ega ka mõistlik, kuna sellest saaksid löögi paljud riigid, kellega ta häid suhteid soovib hoida ja kellest tema eelarvetulud ning majandus oluliselt sõltuvad.
Kuna väina sulgemine või ka rünnakud tankeritele tõstaks oluliselt naftahinda, sekkuksid sellesse tõenäoliselt nii USA kui ka Hiina, kellele antud olukord meeltmööda pole. Samuti kaitseks USA oma Lähis-Idas asuvaid liitlasi ja koostööpartnereid – nii nagu ameeriklased on seda ka varem teinud. Nagu mainitud, tekitaks pinged Hormuzi väinas vastuseisu ka Pärsia lahe riikide endi poolt, kelle majandus tõsise löögi saaks. Samas ei saa halvimat stsenaariumit väinas välistada. See tõstab riskifooni ja turgude ebakindlust, mis võib naftahindu veel oluliselt ülespoole kergitada.
Energiahindade tõus oleks järjekordne löök majanduse taastumisele
Kuigi Brenti toornaftahind kerkis teisipäeva õhtuks maailmaturul 76 dollarini barrelilt, on see ikka veel ligi 5 dollarit odavam, kui käesoleva aasta jaanuari keskel ja allpool 2022-2024. aastate keskmist hinda.
Naftahinna tõus on täiendav kulu nii ettevõtetele kui ka majapidamistele. Sõltuvalt hinnatõusu ulatusest, tekitab see laiemat survet paljude muude kaupade ja teenuste hindadele. See võib takistada Euroopa Keskpangal intressimäärade kärpimist, mis omakorda pidurdaks majanduse taastumist. Eesti vaates oleks tegu sel aastal täiendava löögiga majapidamiste ostujõule, mis on juba niigi vähenenud.
Nagu mainitud, pole Iraan tänini küll Hormuzi väina täielikult sulgenud, kuid näiteks aastatel 1980-1988 toimunud sõjas Iraagiga ründasid mõlemad osapooled läbi väina liikuvaid naftatankereid. Need rünnakud tõstsid tollal oluliselt laevade kindlustuskulu, mis aitas kaasa naftahinna tõusule.
Nafta tootmisel ja selle tarnetes on tänapäeval rohkem paindlikkust, millega saaks võimalikku šokki pehmendada. Saudi Araabia ja AÜE saaksid ligikaudu veerandi oma toornaftast Hormuzi väinal aset leidvate pingete või selle sulgemise korral ümbersuunata – Saudi Araabia läbi Punase mere ja AÜE teisel pool väina asuva Fujairah sadama kaudu.
Samuti saaksid nii OPEC kui ka USA oma naftatoodangut suurendada. Teatavasti on OPEC+ riigid Saudi Araabia juhtimisel juba naftatoodangut suurendanud ja on plaaninud tootmise kasvatamisega jätkata veel vähemalt kuni septembrini. Samas hoiatas OPEC möödunud reedel, et veel on liiga vara arutada täiendavate naftavarude kasutusele võtmise üle.
