Eesti majandus on kasvanud üle jätkusuutliku taseme kolm aastat järjest

Neljanda kvartali majanduskasvu toetas erakorraline maksulaekumiste suurenemine

Möödunud aasta neljanda kvartali 3,9-protsendine majanduskasv oli üle ootuste tugev. Samas andis majanduskasvu erakordselt suure panuse kütuseaktsiisi laekumine jaanuaris (see läheb neljanda kvartali arvestusse) ning ka käibemaksu kasv oli jätkuvalt tugev. Maksude (netotootemaksude) osa viimase kvartali majanduskasvus oli lausa 44 protsenti. Maksusid arvestamata kasvas kogumajanduse lisandväärtus siiski vaid 2,3 protsenti. Nii tööstuse, ehituse kui ka teenuste sektori kindlustunne on järsult halvenenud. Ettevõtjate kindlustunne on aga pikemas vaates hinnanud võrdlemisi õigesti majanduskasvu suunda – selle paranemist või nõrgenemist.

Halvenenud välisnõudluse mõjul läks kaupade ekspordikasv aasta lõpus langusesse

Halvenenud välisnõudluse mõjul läks kaupade eksport aasta viimases kvartalis küll ootuspäraselt langusesse, kuid eelnenud kvartalite tugeva kasvu toel oli nii kaupade kui ka koguekspordi kasv möödunud aastal võrdlemisi tugev (mõlemad 5 protsenti). Kuna ekspordikasv ületas impordikasvu, andis see korraliku panuse majanduskasvu (netoekspordi mõju oli SKP kasvus 1 protsendipunkt).

28 protsenti majanduskasvust tuli möödunud aastal ITK sektorist

Statistikaamet on parandanud möödunud aasta esimese kuni kolmanda kvartali majanduskasvu novembris avaldatuga võrreldes kiiremaks. Eriti tugevasti muutus kolmanda kvartali majanduskasv. Möödunud aasta 4,3-protsendisesse majanduskasvu andsid suurima panuse ITK sektor, hulgi- ja jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus ning netotootemaksud. Kasvu pidurdasid aga oluliselt energiatootmine koos mäetööstusega ning ehitus. Energiatootmise languse taga on teatavasti kõrgele tõusnud süsihappegaasi kvoodi hinna tõttu vähenenud elektritoodang. Kui energiasektori lisandväärtus oleks jäänud kasvõi 2018. aasta samale tasemele, oleks majanduskasv olnud tublisti üle 5 protsendi. Kuigi ITK sektori osakaal SKP-s on alla 7 protsendi, oli selle tegevusala osakaal majanduskasvus möödunud aastal lausa 28 protsenti. Kuigi töötleval tööstusel oli möödunud aastal tugev mõju Eesti majanduskasvule, langes selle lisandväärtuse kasv koos ekspordi vähenemisega aasta viimases kvartalis sisuliselt nulli. On ju töötlev tööstus suurim kaupu eksportiv majandusharu. Kaubanduse ning kutse- ja tehnikaalaste teenuste kiiret kasvu toetas tugev sisenõudlus. Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on parandanud elanike kindlustunnet ning see toetab omakorda tarbimist.

Sisemajanduse nõudlus suurenes investeeringute tugeva kasvu toel

Kuigi sisemajanduse nõudluse kasv kiirenes möödunud aastal 5 protsendini, aeglustus selle kasv aasta jooksul. Nii eratarbimiskulutused kui ka investeeringud, mis on peamised sisemajandusenõudluse komponendid, näitasid aasta esimesel poolel oluliselt tugevamat kasvu kui aasta teisel poolel. Eratarbimiskulutused kasvasid möödunud aastal 3 protsenti, investeeringud aga 13 protsenti. Eratarbimiskulutuste kasv eelmisel aastal aeglustus koos netopalga reaalkasvu aeglustumisega. Kuna sel aastal jätkub netopalga reaalkasvu aeglustumine ning samuti peaks hõive kasv pidurduma, siis see peaks veidi aeglustama ka eratarbimise kasvu. Samas toetab tarbimise kasvu elanike tugev kindlustunne ning võrdlemisi kõrge keskmine majapidamiste sääst (ehk sissetulekute ja tarbimise vahe). Kahjuks on aga majapidamiste sääst ebaühtlaselt jaotunud. Investeeringute kasv möödunud aastal küll kiirenes, kuid see näitaja ongi viimastel aastatel väga volatiilne olnud. Kolmveerand investeeringute kasvust tuli mittefinantsettevõtetelt, kuid ka elanike investeeringud eluhoonetesse andsid tugeva panuse. Ettevõtete sektoris suurenesid kõige enam investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Seevastu valitsemissektori investeeringud möödunud aastal vähenesid. Meie prognoosi järgi investeeringute kasv sel aastal aeglustub.

Tootlikkusest kiirem tööjõukulude kasv kahjustab ettevõtete kulupõhist konkurentsivõimet

Tugeva reaalkasvu kõrval kasvas ka majandus jooksevhindades, ehk rahalises väljenduses, kiiresti (7,7 protsenti). Ühest küljest annaks see justkui võimaluse ka kiiremaks palgakasvuks, kuid kahjuks suurenevad tööjõukulud tootlikkusest kiiremini ning see omakorda kahjustab Eesti ettevõtete kulupõhist konkurentsivõimet.

Eesti majandus on kasvanud üle jätkusuutliku taseme juba kolm aastat järjest

Eesti majanduskasv on ületanud oma jätkusuutliku taseme juba kolm aastat järjest ning see on suurendanud pingeid tööturul. Eelmisel aastal jäi tööjõupuudus küll veel väga oluliseks probleemiks ettevõtetele, kuid selle akuutsus on tasapisi vähenenud. Paljuski on leevendust toonud välistööjõud.

Sel aastal peaks majanduskasv aeglustuma

Kuigi maailmakaubandusmahu langus ilmselt läbis eelmise aasta lõpus oma madalaima punkti ning ka euroala ostujuhtide indeks näitab paranemist, on koroonaviiruse mõju maailmamajandusele veel vara hinnata ning kui kaua meie suuremate kaubanduspartnerite nõudluse paranemine aega võtab. Praegu on igal juhul veel nende kaupade import languses. Kui koroonaviiruse levik saadakse kontrolli alla varsti, siis peaks selle mõju euroalale jääma võrdlemisi tagasihoidlikuks. Mida kauem see haigus levib, seda suurem mõju sellel maailmamajandusele aga on. Meie hinnangul sel aastal ekspordikasv aeglustub ning see pidurdab ka Eesti majanduskasvu.