Ekspordilangus taandus juunis

• Eesti päritolu kaupade eksport vähenes juunis 2 protsenti aastases võrdluses
• Ekspordi languse kiire taandumise taga oli baasefekt
• Suurima mõjuga oli põlevkiviõlitoodete väljeveo vähenemine
• Kaupade vähenev import viitab majanduslanguse jätkumisele
• Välisnõudlus on tasapisi paranemas, kuid eesolevatel kuudel on ebakindlust palju

Ekspordi languse kiire taandumise taga oli baasefekt

Eesti päritolu kaupade ekspordi langus taandus juunis 2 protsendini aastases võrdluses. Veel mais vähenes eksport 27 protsenti. Nii tugeva languse taandumise põhjustas baasefekt, kuna möödunud aasta juunis kukkus eksport järsult. Samas, välisnõudlus on tasapisi paranemas ja ekspordi vähenemine taandus veidi ka ilma baasefektita. Samuti mõjutab jooksevhindades eksporti ekspordihindade langus. Hinnamuutusega korrigeeritud eksport ehk ekspordimaht suurenes juunis aastases võrdluses lausa 5 protsenti.

Nii Eesti päritolu kaupade eksport kui ka import vähenesid selle aasta esimesel poolaastal 12 protsenti.

Suurima mõjuga oli põlevkiviõlitoodete väljeveo vähenemine

Kõige enam mõjutas juunis Eesti päritolu kaupade eksporti ühelt poolt põlevkiviõlitoodete väljaveo vähenemine, teisalt aga puittoodete ja mustmetalltoodete ekspordi kasv. Ilma põlevkiviõlitoodeteta (mille osakaal Eesti päritolu kaupade ekspordis oli juunis 8 protsenti) oleks kaupade eksport suurenenud 2 protsenti.

Riikide lõikes oli pilt üsna äärmuslik. Ühelt poolt vähenes kaupade eksport tugevasti USA, Taani, Hispaania ja Hollandi suunal, teiselt poolt suurenes see Rootsi, Venemaale ja Saudi-Araabiasse. Kõikidesse nendesse riikidesse, välja arvatud Rootsi, tuli ekspordi nii tõus kui ka langus peamiselt vaid ühest kaubagrupist. Taani, Hispaaniasse ja Hollandisse veeti vähem põlevkiviõlitooteid, USA-sse aga vähem elektroonikat. Venemaale suurenes masinate ja seadmete ja Saudi-Araabiasse põlevkiviõlitoodete väljavedu. Rootsi suunal oli pilt aga veidi kirjum: ühelt poolt suurenes elektroonika ja mustmetalltoodete, samas kui tugeva languse tegi paatide ja mööbli, väljavedu.

Kaupade vähenev import viitab majanduslanguse jätkumisele

Juunis taandus impordi langus 8 protsendini, kuid ka siin oli tugeva mõjuga baasefekt – nimelt, möödunud aasta juunis vähenes import järsult. Eestis valmistatud toodang sõltub palju imporditud tootmissisenditest. Veidi üle poole kaupade impordist on tootmises kasutatavad sisendid, mille sissevedu jätkuvalt väheneb. See viitab aga lähiajal majanduslanguse jätkumisele.

Välisnõudlus on tasapisi paranemas, kuid eesolevatel kuudel on ebakindlust palju

Samas, kui vaadata töötleva tööstuse, meie peamise kaupu eksportiva majandusharu, nii tootmismahu kui ka ekspordi kasvu ootust, on need juulis järsult paranenud. Positiivsema väljavaatega ollakse ka oma lähikuude eksporditellimuste suhtes.

Euroala – kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist – ostujuhtideindeks on paranenud. Juulis näitas see nii teenuste sektori kui ka töötleva tööstuse kasvu. Ostujuhtideindeks on kiiresti paranenud ka USA-s. See viitab aga välisnõudluse paranemisele. Samas tuleks arvestada, et koroonaviiruse leviku kasv ja koos sellega riikide uued majandustegevuse ja liikumispiirangud võivad sügisel välisnõudlust taas rohkem pärssima ja kindlustunnet halvendama hakata.