Avalehele
Eksport seni veel tugev, kuid kasvu väljavaade on halvenenud

Eksport seni veel tugev, kuid kasvu väljavaade on halvenenud

Ekspordikasvu mõjutasid üksikud kaubad

Kuigi Eesti päritolu kaupade ekspordikasv aeglustus veebruaris 4 protsendini, vedas seda kasvu allapoole põlevkiviõlitoodete väljaveo erakorraline ja tugev langus. Ilma selle kaubagrupita, oleks veebruaris ekspordikasv 9 protsendi lähedal olnud. Vaatamata välisnõudluse nõrgenemisele, on Eesti kaupade eksport aasta esimestel kuudel veel võrdlemisi tugev püsinud. Samas on selle taga vaid üksikud kaubad – puittooted, kokkupandavad puitehitised, mobiilsideseadmed ning üksikud elektrimasinad. Ilma nende toodeteta oleks kaupade eksport veebruaris languses olnud.

Püsivhindades ekspordikasv on aasta alguses tugev püsinud

Arvestades ekspordihinnamuutust ehk püsivhindades on kaupade eksport Eestist olnud aasta kahel esimesel kuul tugev – ligikaudu 8 protsenti. Samas tuleks arvestada, et SKP arvestuse jaoks korrigeeritakse neid numbreid välismaale töötlemiseks suunatud kaupade võrra, mistõttu väliskaubandusstatistika ja rahvamajanduse arvepidamise (ehk SKP arvestuse) statistika ekspordi kasvunumbrid võivad väga erinevad olla.

Enamus ekspordikasvust tuleb USA-sse suunatud mobiilsideseadmetest

Riikide lõikes on aga pilt üsna huvitav. Enamus kaupade ekspordikasvust käesoleva aasta kahel esimesel kuul tuleb USA-st. Ülejäänud riikide panus ekspordikasvu on oluliselt tagasihoidlikum. Põhiosa USA-suunalisest ekspordikasvust tuleb mobiilsideseadmetest. Üle poole mobiilsideseadmete ekspordist lähebki Ameerika Ühendriikidesse – selle riigi osakaal Eesti kaupade ekspordis on käesoleval aastal tõusnud 10 protsendini. Kui aastaid tagasi eksporditi mobiilsideseadmed peamiselt Rootsi, kust need teistesse riikidesse edasi suunati, siis nüüd liiguvad need kaubad üha enam otse sihtriiki. Nii ongi Rootsi osakaal Eesti kaupade ekspordis oluliselt langenud.

Tööstusettevõtted ootavad ekspordikasvu pidurdumist

Vaatamata kaupade ekspordi korralikule kasvule aasta esimestel kuudel, on tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused lähikuudeks järsult halvenenud, samuti on jätkanud halvenemist ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv sel aastal aeglustub, mis tähendab nõrgemat välisnõudlust ning see võib omakorda pidurdada ekspordikasvu Eestist. Maailma kaubandusmaht, mille kasv kiirenes 2016. aastal ning mis tõi kaasa ka Eesti ekspordi- ja majanduskasvu paranemise, on käesoleva aasta alguses langusesse läinud. Eesti tööstusettevõtete ekspordikasvu ootused on aga üsna hästi maailma kaubandusmahu muutusi peegeldanud.

Nõrgem välisnõudlus ja kõrged tööjõukulud halvendavad ettevõtete konkurentsivõimet

Kuna tööjõukulud kasvavad Eesti kogumajanduses tootlikkusest kiiremini, on meie majanduse hinnapõhine konkurentsivõime halvenenud. Töötlevas tööstuses, meie peamises kaupu eksportivas tööstusharus, on olukord mõnevõrra parem – seal on tootlikkuse nominaalkasv viimasel kahel aastal ületanud tööjõukulude suurenemist. Sellelegi vaatamata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii välis- kui koduturul halvenenud. Nõrgem välisnõudlus ja hinnakasvu pidurdumine aeglustavad sel aastal tõenäoliselt ettevõtete käibekasvu. Liigkõrged tööjõukulud võivad aga ettevõtete konkurentsivõimet ja nende finantsseisu halvendada. Seetõttu on ettevõtete jaoks efektiivsuse parandamise veelgi olulisem.

Märksõnad: Eksport, Kaupade eksport