Ettevõtjaid kimbutab tööjõupuudus
Tööealiste elanike arv väheneb ja veel rakendamata tööjõudu on tööturul järjest vähem. Esimeses kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase kaheksa aasta suurim. Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur veerandi tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning lausa poolte ehitusettevõtete seas. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks.
Hõivatute arv vähenes teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes veidi, 3500 inimese võrra. Töötajate arv alanes avalikus sektoris ja põllumajanduses. Avaliku sektori hõivet mõjutavad riigipoolsed reformid. Haridusega seotud töötajate arvu languse taga võib olla õpilaste arvu vähenemine üldhariduskoolides maapiirkondades ja kõrgkoolides üle Eesti. Aasta teisel poolel peaks hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes taas suurenema, kuna suurem majandusaktiivsus nõuab rohkem töökäsi.
Tööpuuduse määr kasvas teises kvartalis oodatult. Töötute arv suurenes aastaga ligi 4000 inimese võrra. Töötute arvu tõusu taga on töövõimereform, mis motiveerib tervislikel põhjustel tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima. Töötukassa andmed näitavad, et juulis oli registreeritud töötuid aastatagusega võrreldes kümnendiku võrra rohkem, kuna töövõimereformi tõttu kahekordistus vähenenud töövõimega töötute arv. Samas ülejäänud töötuid oli aastatagusest 7% võrra vähem.
Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 6000 inimese võrra. Langes õpingute ja laste kasvatamise tõttu tööturul mitteaktiivsete arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemise jätkumist.
