Hinnatõus aeglustus veebruaris veelgi
- Hinnatõus pidurdus veebruaris tänu elektri hinna langusele.
- 2019. aastal peaks inflatsioon aeglustuma, kuna energia hinnad alanevad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse.
Hinnatõus aeglustus veebruaris viimaste aastate madalaima kasvutemponi. Keskmine tarbijakorv kallines aastaga 2,0 protsendi võrra. Hinnatõusu aeglustumise taga oli peamiselt elektri hinna langus.
Sooja veebruari tõttu elektri hind jaanuariga võrreldes alanes. Kevadel peaks elektri hind veelgi langema, kuna nõudlus elektri järele soojemate ilmade tõttu väheneb ja lumesulavesi tõstab veetaset Põhjamaade hüdroelektrijaamades. Märtsi esimesel nädalal oli elektri börsihind umbes samal tasemel kui aasta tagasi.
Kui elektri hind kuu jooksul odavnes, siis mootorikütused mõnevõrra kallinesid. Selle taga oli nafta hinna tõus, mille põhjustas OPECi ja tema liitlaste otsus oma tootmismahtu kärpida.
Kõige rohkem panustas hinnatõusu eluase. Aastatagusega võrreldes tõusid elektri ja teiste energialiikide nagu puidu, gaasi jm hinnad. Eluasemega seotud kulusid kergitas ka keskmise üürihinna tõus.
Lisaks eluasemega seotud kulude kallinemisele mõjutas hinnaindeksit oluliselt erinevate teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.
Toiduainete hinnatõus püsis aasta algul stabiilne, alla 2 protsendi. Köögiviljad kallinesid tänu põuasele suvele.
Alkoholi ja tubakatoodete hinnatõus veebruaris aeglustus, kuna alkoholi aktsiisimaksumäärad praeguste plaanide järgi sel aastal ei muutu. Kui uus valitsuskoalitsioon otsustab aktsiisimaksumäärasid langetada, avaldaks see hinnaindeksile olulist mõju, kuna alkohol ja tubakas moodustavad Eesti pere tarbimiskorvist keskmiselt 6%.
Tarbijahindade tõus ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal alla 3 protsendi. Hinnatõus on eelmisest aastast oluliselt tagasihoidlikum, kuna energia hinnad prognoosi järgi alanevad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse.
