Avalehele
Majanduskasv on nõrgenenud välisnõudluse juures hästi vastu pidanud

Majanduskasv on nõrgenenud välisnõudluse juures hästi vastu pidanud

Kuigi Eesti majanduskasv aeglustus teises kvartalis püsivhindades 3,6 protsendini, on tegemist jätkuvalt tugeva numbriga. Jooksevhindades kasvas SKP lausa 7,9%. Statistikaamet korrigeeris oma täna avaldatud rahvamajanduse arvepidamise aegrea revisjoniga tublisti ülespoole nii käesoleva aasta esimese kvartali kui ka 2017-2018. aastate majanduskasvusid. Nii kasvas selle aasta esimesel poolel SKP püsivhindades 4,2%.

Ligikaudu pool majanduskasvust tuli ITK sektorist

Kuigi teises kvartalis andsid SKP kasvu tugeva panuse mitmed tegevusalad, tuli ligikaudu pool (46%) majanduskasvust ITK sektorist. Selle sektori kõrval toetasid majanduskasvu rohkem veel kutse- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus, transpordi-, finants- ja põllumajandussektorid. Ootuspäraselt pidurdasid majanduskasvu oluliselt aga energiatootmine koos mäetööstusega, mille lisandväärtus languse taga on ebasoodsad tootmistingimused kiiresti tõusnud süsinikdioksiidi kvoodi hinna tõttu. Hulgi- ja jaekaubanduse ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse kiiret kasvu toetab tugev sisenõudlus. Töötleva tööstuse kasv teises kvartalis küll aeglustus, kuid see tööstusharu andis jätkuvalt tugeva panuse majanduskasvu. Töötleva tööstuse kasvu mõjutab paljuski välisnõudlus ja kaupade eksport.

Ekspordikasv aeglustus, kuid on jätkuvalt tugev

Välisnõudlus on sel aastal teatavasti nõrgenenud ning ka ekspordikasv oli teises kvartalis veidi aeglasem. Samas on aasta esimese poole kaupade ja teenuste 4% ja kaupade ekspordi 7% kasvud halvenenud väliskeskkonda arvestades veel väga hea tulemus.

Sisenõudlus on jätkuvalt tugev

Sisenõudluse kasv (6%) oli teises kvartalis jätkuvalt väga tugev. Tugeva sisemajanduse nõudluse taga olid peamiselt investeeringud, mis kasvasid aastases võrdluses veerandi võrra. Ettevõtete investeeringud kasvasid lausa 41%. Kuigi sellise kiire kasvu taga oli paljuski möödunud aasta alguse madal võrdlusbaas, oli ettevõtete investeeringute kasv siiski tugev. Oluliselt suurenesid ka majapidamiste investeeringud eluruumidesse, samas kui valitsemissektori investeeringud vähenesid. Eratarbimise kasv aeglustus teises kvartalis küll vaid protsendini, kuid ka siin oli oluliseks põhjuseks möödunud aasta kõrgem võrdlusbaas. Võrdlusbaasi mõju arvestamata, oleks ka teises kvartalis eratarbimine kasv kiire olnud. Eratarbimise kasv meie hinnangul sel aastal küll aeglustub veidi, kuid kiire palgakasv, madalad intressimäärad, mõõdukas inflatsioon ja tarbijate tugev kindlustunne toetavad seda.

Ettevõtete tootlikkuse kasvab

Kogumajanduse tootlikkuse kasv on selle aasta esimesel poolel aeglustunud küll 3,6 protsendini, kuid eelmise aasta üle 6-protsendine kasv oli ka tavapäratult kiire. Tegemist oli siis viimase 11 aasta kiireima kasvuga. Eile avaldatud ettevõtete majandusnäitajate statistika järgi ettevõtetesektori jooksevhindades mõõdetud tootlikkuse kasv sel aastal aga aeglustunud ei ole. Tootlikkuse kasvule aitavad kaasa tugevam nõudlus ning ettevõtete suurenenud investeeringud efektiivsust tõstvatesse masinatesse ja seadmetesse.

Majanduskasv peaks aeglustuma

Arvestades halvemaks muutunud väliskeskkonda, on Eesti majanduskasv seni tugevama sisenõudluse toel väga hästi vastu pidanud, samas kui puhasekspordi panus majanduskasvu on olnud tagasihoidlik. Meie hinnangul aeglustub Eesti majanduskasv sel ja järgmisel aastal peamiselt just nõrgeneva välisnõudluse tõttu. Sel nädalal avaldatud Swedbanki majandusprognoos on koostatud revisjonieelse SKP andmete järgi. Kuna uued SKP numbrid näitavad oluliselt tugevamat majanduskasvu, korrigeerime me majanduskasvu prognoosi oma järgmises, sügisel avaldatavas majanduse väljavaates.