Mida õpetab praegune kriis ülemaailmastumise kohta?

Koroonaviiruse levikuga kaasnenud häired maailma tarneahelates mõjuvad rängalt paljude riikide töötlevale tööstusele. Samas on koroonaviiruse leviku mõju majandusele laiem – veelgi suurema löögi on saanud hotellid, transport, reisi- ja vaba ajaga seotud teenused ning paljud muud teenused. Ühesõnaga, mõju majandusele ei tulene ainult häiretest pakkumises, vaid ka vähenenud nõudlusest.

Rikutud tarneahelad on löök tööstussektorile

Töötlev tööstus on üks suurimaid majandusharusid enamikes riikides. Probleemid töötlevas tööstuses, eriti kui need pikemat aega kestavad, mõjutavad ka majandust laiemalt. Töötleva tööstuse tootmismahud Euroopas, sealhulgas ka meil, Eestis, on aga vähenenud juba pikemat aega. Kui varem olid selle peamisteks põhjusteks nõrgenenud nõudlus maailmaturul ning mujal ka autotööstuse kohanemine uute keskkonnanõuetega, siis nüüd on tulnud juurde tõrked tarneahelatega. Eriti nendel riikidel, kelle tootmine on rohkem seotud Hiinaga ja Ida-Aasiaga.

Paljud riigid sõltuvad Hiinas toodetud tootmissisenditest

Hiina ei ole maailmas mitte ainult väga oluline tootmissisendite, vaid ka lõpptarbekaupade tootja. Näiteks arvutite, elektroonikatoodete ja elektriseadmete tootmisel tekkinud kogulisandväärtusest maailmas pärineb Hiinast 27% – võrdluseks, USA osakaal on 20% ja Euroopa Liidul 15%. Samuti sõltuvad paljud riigid, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid, nende kaupade tootmisel palju Hiinast pärit tootmissisenditest. Hiinast sisseostetud tootmissisendite osakaal Eestisse imporditud kõikidest tootmissisenditest on vaid 4%. Samas on Eesti majandus väga avatud ja meie toodang sõltub imporditud tootmissisenditest isegi rohkem, kui teistes meie lähiregiooni riikides. Seega mõjutavad tarneahelate häired meid palju.

Tõrked tarneahelates on levinud doominoefektina üle maailma

Koroonaviiruse leviku mõjul tekkinud tootmisseisakud Hiinas ja sealt alguse saanud tarneahelate häired on levinud doominoefektina kiiresti üle maailma. Hiinas on ettevõtted küll tasapisi tööd alustanud, kuid nende töö normaliseerumine ja tarneahelate taastumine võtab veel mitu kuud aega. Mujal maailmas on aga koroonaviiruse leviku eskaleerumine tarneahelatele täiendavaid probleeme juurde toonud. Liiga ühekülgne oleks aga Hiinat käsitleda vaid probleemina maailmamajanduses ja -kaubanduses. Ligikaudu kolmandik viimaste aastate maailma majanduskasvust tuleb Hiinast. Hiinal ei ole ainult oluline osa tarneahelates, vaid ta on ka paljude toorainete suurim importija.

Tarneahelate liigne koondumine ühte riiki suurendab riske

Arusaadavalt on ettevõtete motivatsiooniks, miks nad osa oma tootmisest odavamatesse riikidesse on kolinud, olnud tootmiskulude kokkuhoid ja läbi selle kasumite kasvatamine. Nii koroonaviiruse levik, kui ka muud kriisid on andnud aga üha rohkem märku ohtudest, mis tulenevad toomissisendite tootmise ja tarneahelate liigsest koondumisest ühte riiki või ühte piirkonda. Kuigi võib ju soovitada tarneahelate muutmist mitmekesisemaks, ei pruugi see kõikide toodete juures lihtne olla. Paljude tootmissisendite tootmisega on seotud veel nende enda tarneahelad, mis võivad juba väga hästi toimida ja mille alternatiivid, võib-olla küll väiksema riski kõrval, ei pruugi alati paremad olla.

Ettevõtted mitmekesistavad oma tarneahelat

Paljude tarneahelate lõpptarbijale lähemale liikumine, ehk siis nende lühenemine, on tegelikult toimunud juba mõnda aega. Näiteks on nii lahenduseta USA-Hiina kaubanduskonflikt kui ka 2011. aasta Fukushima tuumakatastroof ajendanud ettevõtteid ennast lahti siduma ühest domineerivast tarnijast ja mitmekesistama rohkem oma tarneahelat. Tootmise lähenemist lõpptarbijatele ja tarneahela mitmekesistamist ei tohiks aga käsitleda ülemaailmastumise täieliku hääbumisena. Ülemaailmne kaubandus, eriti kui see on tollivaba või madalate tollimaksudega, on ettevõtetele teatavasti siiani kasulik ja ka tarbijad võidavad suuremast kaupade valikust. Kuigi ähmasust ja ebakindlust on veel väga palju, saadakse varem või hiljem koroonaviiruse levik kontrolli alla, millele peaks järgnema kiirem majanduse taastumine. See seab aga uued väljakutsed tootmissisendite tootjatele ja kogu tarneahelale.