Naftaturu täiuslik torm
Aasta 2020 kirjutatakse tulevikus kindlasti rasvaste tähtedega erinevatesse finantsõpikutesse, sest just siis olime tunnistajateks täiesti uskumatule sündmusele, kus lisaks negatiivsetele intressimääradele nägime esmakordselt ajaloos ka miinusmärgiga naftahindu.
Nõudlus musta kulla järele
Naftaturu täiuslik torm sai alguse globaalsest koroonapandeemiast, mis väga kiiresti suure osa elanikkonnast surmava viiruse hirmus kodudesse peitu peletas. Transpordiühendused seiskusid, reisimine pandi teadmata ajaks pausile ning nõudlus musta kulla järele langes kiiresti. Analüütikud on hinnanud maailma naftatarbimise langust vähemalt 10 miljonile barrelile päevas kuni selle aasta lõpuni. Kõige mustemad stsenaariumid prognoosivad pandeemia jätkudes naftanõudluse vähenemist kuni kolmandiku võrra.
Pinged olid naftaturul olemas juba enne koroonakriisi algust. Rohelise energia võidukäik oli peamiseks põhjuseks, miks OPEC-i riigid Saudi Araabiaga eesotsas tootmiskvootide alandamisega nafta hinda ülespoole üritasid upitada. Ainult OPEC-i riikide panusest aga ei piisanud ning vaja oli ka OPEC+ ning eriti Venemaa toetust ühistele tootmiskärbetele. Venemaa otsus Saudi Araabia plaani mitte toetada solvas saude ning nad otsustasid algatada globaalse naftasõja, pakkudes paljudele riikidele üliodava hinnaga naftat.
Lisaks Venemaale on Saudi Araabiat juba pikemat aega häirinud USA tegevus. Viimane ei kuulu OPEC-sse ning on varasematel kordadel alati OPEC-i hinnaalanduste järel enda naftatootmise turuosa suurendanud. Alanud kriis andis saudidele suurepärase võimaluse ka ameeriklastele koht kätte näidata. Saudi Araabia nafta tootmiskulud on maailma madalaimad ning omahinna lähedase hinnaga nafta müümisel pandi suure surve alla ka USA naftatootjad, kelle seas järjest kasvab pankrottide arv. Samas on ameeriklased varasemalt korduvalt tõestanud enda võimekust naftahindade taastudes tootmismahte kiiresti taastada ning praegusest olukorrast ülesaamiseks on sealsetel energiafirmadel tugev valitsuse finantstugi.
Lühiajaliselt on kiirest naftahinna langusest võitjaid vähe, sest tarbijad, kes sellest kasu saaksid, istuvad enamasti kodus ja liiguvad vähe ringi. Naftat importivad riigid on olukorda ära kasutamas ning täidavad rekordtempos enda riiklikke reserve, et koroonaviiruse taandudes odava energia toel majandust taas kiiremini järjele saada. Suurimateks kaotajateks on naftariigid, mille eelarvetuludest moodustab nafta olulise osa ning kelle jaoks on nafta hinna nii suures mahus langus juba kaasa toonud rahanduslikke ning sisepoliitilisi pingeid.
Tehingud futuuridega
Kiire riiklike reservide suurendamine ning samal ajal jätkuv ületootmine tekitasid aprilli keskel USA-s olukorra, kus füüsiliselt ei olnud enam ruumi, kuhu naftat ladustada. Kui aktsiaturul kaubeldakse aktsiatega, siis naftaturul tehakse tehinguid futuuridega. Kui aktsiatel ei ole mingit lõpptähtaega, siis futuuride puhul on tegemist tuletisväärtpaberiga, mis kohustab investorit tähtaja saabudes naftat kas ostma või müüma.
Ostes ühe futuurilepingu naftat kohustub investor ostma kokkulepitud tähtajal kokkulepitud hinnaga 1000 barrelit naftat. Kuna üks barrel on ligikaudu 159 liitrit, siis on ka minimaalse suurusega lepingu puhul tegemist füüsiliselt märkimisväärse kogusega. Kiire naftahindade langus tõi kaasa olukorra, kus suur osa investoreid ei soovinud endale reaalselt naftat saada ning asusid enda futuure müüma. Paljude kauplejate jaoks oli odavam futuuri müües kahjum vastu võtta, kui füüsiliselt nafta omanikuks saada ning selle ladustamiseks kohta otsida. Kahjumid olid aga kriisi haripunktis suured, sest halvimal juhul tuli maksta üle 37 dollari iga barreli kohta, et keegi oleks nõus sinult naftat vastu võtma.
Kui aprillis viis USA-s WTI Crude naftaindeksi korraks miinusesse sealsete naftamahutite ammendumine, siis nüüd on vabade mahutite puudus muutunud globaalseks ning võimatu ei ole, et lähikuudel võime ka Euroopas kaubeldavat Brenti naftaindeksit lühiajaliselt miinusmärgiga näha. Kuna pikaajaliselt ei ole nii madalad naftahinnad jätkusuutlikud, siis on julgemad investorid üha enam naftaturu poole piilumas.
Contango efekt
Naftasse investeerimine on keeruline, sest antud toorainesse panustavad fondid paigutavad investorite raha erinevate perioodidega naftafutuuridesse. Kui futuuri tähtaeg hakkab lõppema, siis müüakse need futuurid maha ning ostetakse pikema perioodiga futuure. Sellega kaasneb sageli aga contango efekt, kus ostetava futuuri hind on vähemalt paari protsendi võrra maha müüdavast futuurist kallim. Sellises fondis pikaajaliselt olles kahaneb investori vara ka siis, kui naftahinnad turul ei muutu. Contango on ka peamine põhjus, miks taolised futuuridel põhinevad fondid sobivad vaid lühiajaliste positsioonide võtmiseks, aga mitte investeerimiseks. Seetõttu tasub naftasse investeerida soovivatel investoritel vaadata naftafirmade ETF-de või mõne konkreetse naftaaktsia poole.
