Nõrgenenud välisnõudlus alles hakkab Eesti ekspordile mõju avalduma
Kuigi kaupade eksport Eestis vähenes märtsis vaid protsendi võrra, siis Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oli tugevam: märtsis -5% ning esimeses kvartalis -6%. Võrreldes eelnenud kvartalitega ekspordilangus süvenenud ei ole. Kõige suurem ekspordilangus tabas põlevkiviõlitooted. Ilma selle kaubagrupita oleks märtsis Eesti päritolu kaupade eksport isegi kasvanud 2% ning esimeses kvartalis oleks langus olnud 2%. Võrdluseks, möödunud aasta neljandas kvartalis langes Eesti päritolu kaupade eksport ilma põlevkiviõlitoodeteta ligi 4%.
Riikide lõikes vähenes esimeses kvartalis Eesti päritolu kaupade eksport kõige enam USA-sse ja Singapuri, samas kui tugevaim ekspordikasv oli Hollandisse ja Soome.
Kui märtsis koroonaviirus Eesti ekspordile veel tugevat mõju ei avaldanud, siis alates aprillist muutus olukord järsult. Tööstusettevõtete ettevaatav hinnang tootmis – ja ekspordimahtudele kukkus allapoole möödunud kriisi taset. Välisnõudlus nõrgenes tugevasti ning selle mõju hakkab alles avalduma. Eesti suuremate kaubanduspartnerite tugev majanduslangus ja koos sellega nõrgenenud nõudlus võib vähendada meie eksporti sel aastal ligi kümnendiku võrra.
Eesolevate kuude tootmis- ja ekspordimahtude vähenemist kinnitab tootmises kasutatavate vahetarbekaupade sisseveo tugev langus, mis mõjutas kaupade impordi langust esimeses kvartalis ja märtsis kõige enam. Kaupade import vähenes märtsis 2% ning esimeses kvartalis 4%.
Ettevõtete ekspordikäibele mõjub täiendavalt kahjulikult ekspordihindade järsk langus. Ekspordihinnad on vähenenud enam kui sisseveetud kaupade hinnad, mis tähendab kaubandustingimuste halvenemist.
