Swedbanki majandusprognoos – november 2016

Trumpi võit kõigutab vana maailmakorda

• USA fiskaalse stimuleerimise ootus suurendab kindlustunnet
• Majanduskasvu pikaajaline väljavaade püsib siiski nõrk
• Põhja- ja Baltimaad on ebakindlas majanduskeskkonnas hea vastupanuvõimega

Donald Trumpi võit USA presidendivalimistel toob kaasa muutused globaalses majanduspoliitikas. USAs loob see võimalused majanduse eelarvepoliitiliseks stimuleerimiseks maksude alandamise ja infrastruktuuri investeeringute näol, tõstab inflatsiooniootusi ja toob lähemale rahapoliitika normaliseerimise. Tundub, et see on just see, mida maailmamajandus praegu vajab. Tegelikkus on aga keerulisem. Karmim rahapoliitika ja protektsionistlik kaubanduspoliitika nullivad lõdvema eelarvepoliitika positiivse mõju majanduskasvule. Majanduse liigne eelarvepoliitiline stimuleerimine võib pikemas perspektiivis tekitada pigem mulle kui tõsta pikaajalist jõukohast kasvumäära.

Põhja- ja Baltimaade jaoks on maailma kaubavahetuse aeglustumise risk oluline. Väikeseid avatud majandusi kahjustab võimalik protektsionism kõige rohkem. Majanduskasvu numbrid on meie novembri prognoosis eelmise prognoosiga võrreldes suhteliselt vähe muutunud. Majanduskasvu vedurid on aga muutunud: netoeksport toetab kasvu vähem ja suurem ebakindlus pärsib investeerimisotsuseid. Suuremad riskid sunnivad poliitikuid ellu viima majanduskasvu soosivaid struktuurireforme, mis tõstaksid majanduse vastupanuvõimet negatiivsete šokkidega toimetulemiseks. Põhjamaade suhteliselt hea riigirahanduse olukord võimaldab neil vajadusel majandust toetada, kui majanduskasv peaks kaduma.

Keskpankade rahapoliitikat on sel sügisel mõjutanud poliitilised arengud. Meie prognoosi järgi peaks USA Föderaalreserv jätkama baasintressimäära tõstmist, kuigi ebakindlus on suur ja rahastamistingimused turgudel varasemast kehvemad tänu kõrgemale tootlusele ja kallimale USA dollarile. Euroopa Keskpank peaks järgmisel aastal oma varaostukava mahte järk-järgult koomale tõmbama hakkama.

Eesti: majanduskasvu paranemine on saanud tugevama tõuke

Eesti majanduses on mitmed näitajad, mis toetavad kasvu – eksport, investeeringud, müügihinnad ja kindlustundeindikaatorid paranevad. Teisest küljest, me prognoosime netopalga reaalkasvu aeglustumist, mis pidurdab eratarbimist. Sellel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist 1,3 protsendini, kuid see peaks järgmisel aastal kiirenema 2,4 ja ülejärgmisel aastal 2,5 protsendini.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus peaks paranema

Eesti ettevõtete kaupade ja teenuste ekspordikasv on sel aastal järk-järgult kiirenenud. Kuna peamised eksporditurud Euroopas ei ole pakkunud piisavat nõudlust, on suurim osa ekspordikasvust tulnud Mehhikost – sinna on teistelt turgudelt, eriti Rootsist, suunatud ümber mobiilsideseadmete väljavedu. Mehhikole järgnevad Soome, Rumeenia ja Belgia, millel on aga tunduvalt väiksem mõju koguekspordi kasvus. Eksport Venemaale on tugevas languses ning Eestis toodetud kaupade väljaveo osakaal sellele turule on vähenenud 2,2 protsendile kaupade koguekspordist. Sellega on vähenenud ka Venemaa mõju Eesti majandusele. Vaatamata Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriigi majanduskasvu oodatavale aeglustumisele, peaks Eesti peamiste kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus 2017. ja 2018. aastal paranema, pakkudes Eesti ettevõtetele paremaid ekspordivõimalusi. Ekspordihinnad on tasapisi tõusmas, mis parandavad ekspordikäivet, leevendavad kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele ning soodustavad investeerimist. Samas on maailmakaubanduses negatiivsed riskid suured ning see võib Eesti ekspordi väljavaadet ohustada.

Investeeringute kasv on taastumas

Tööstussektori, sealhulgas töötleva tööstuse, käibe- ja toodangumahukasv on sel aastal paranenud ning tööstuse, ehituse ja teenustesektori kindlustunne on tõustrendis. Ettevõtete laenuaktiivsus ja laenuportfellikasv on olnud üsna tugev. Koos sellega on käesoleva aasta esimesel poolaastal hakanud lõpuks kasvama ka ettevõtete investeeringud. Samuti on paranenud tarbijate kindlustunne. Reaalpalkade kiire tõus ja madalad intressimäärad on aidanud kaasa majapidamiste eluasemeinvesteeringute kasvule. Samal ajal on aga valitsemissektori investeeringud kiiresti langenud. 2017. aastal ootame Euroopa Liidu struktuurivahendite toel valitsemissketori investeeringute taastumist ning koos välisnõudluse paranemisega peaks ka ettevõtete investeeringute kasv jätkuma. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendamine tõusnud viimase kaheksa aasta kõrgeimale tasemele, mis nõudluse kasvades tekitab suurema vajaduse investeeringute järele.

Eestis moodustamisel olev uus valitsuskoalitsioon toob kaasa muutusi senises majanduspoliitikas, sealhulgas fiskaalpoliitikas. Kuna koalitsioonikokkulepe pole lõplikult paigas, ei ole me esialgseid väljakäidud võimalikke poliitika muudatusi oma praeguse majandusprognoosi põhistsenaariumis veel arvestanud.

Hinnatõus kiireneb

Hinnad hakkasid selle aasta teisel poolel tõusma, nagu me prognoosisime. Järgmisel aastal hindade kasv kiireneb, seda peamiselt tänu toorainete kallinemisele ja planeeritud aktsiisimaksude ning majutusteenuse käibemaksumäära tõusule. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks järgmisel aastal oluliselt aeglustuma, kuna nominaalse palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad. Tarbimise kasv aeglustub aga vähem kui netopalga reaalkasv, seda tänu hõivatute arvu suurenemisele ning pensionite ja peretoetuste tõusule.

Tööturgu mõjutab töövõimereform

Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu (need on inimesed, kes õpingute, kõrge vanuse, halva tervise või näiteks laste kasvatamise tõttu aktiivselt tööd ei otsi) vähenemise jätkumist järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Mitteaktiivsuse alanemist mõjutavad nii pingeline olukord tööjõuturul kui ka pensioniea tõus ja töövõimereform. Viimane toob endaga ilmselt kaasa ka töötute arvu kasvu.

Loe ka inglisekeelset prognoosi täismahus siit.